Elektriväli ja magnetväli
Elektrilaengu jäävuse seadus:
kus q1, q2, … qN – süsteemis sisalduvate kehade elektrilaengud (nende summa on süsteemi kogulaeng) mingi protsessi alguses ja q’1, q’2, … q’N – süsteemis sisalduvate kehade elektrilaengud (nende summa on süsteemi kogulaeng) pärast mingi protsessi toimumist (laenguid mõõdetakse C)
Coulomb’i seadus (vaakumis):
kus F – elektriline jõud, q1 – I laengu suurus, q2 – II laengu suurus, r – laengute vaheline kaugus (m), k= 9•109 N•m2 /C2) = 9•109 N∙m2∙C-2 (= 9•109 kg∙m3∙A-2∙s-4) – elektrikonstant (kuloniline konstant)
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
Keskkonna dielektriline läbitavus:
kus ε – keskkonna dielektriline läbitavus (ühikuta suurus), F0 – punktlaengute vahel mõjuv kuloniline jõud vaakumis, F – samade laengute vahel keskkonnas mõjuv jõud (jõudusid mõõdame N)
Elektriväljas laengule mõjuv jõud:
kus – elektriline (kuloniline) jõud (N), – elektrivälja tugevus (N/C või V/m), q – väljas asetseva laengu suurus (C).
Punktlaengu elektrivälja tugevus (vaakumis):
kus E – elektrivälja tugevus (N/C või V/m), q0 – välja tekitava laengu suurus (C), r –kaugus väljatekitajast (m), k= 9•109 Nm2 / C2 – elektriline (kuloniline) konstant.
Punktlaengu elektrivälja tugevus (keskkonnas):
kus E – elektrivälja tugevus (N/C või V/m), q0 – välja tekitava laengu suurus (C), r –kaugus väljatekitajast (m), k= 9•109 Nm2 / C2 – elektriline (kuloniline) konstant, ε – keskkonna dielektriline läbitavus (ühikuta suurus).
Elektrijõudude poolt homogeenses elektriväljas laengu liigutamisel tehtav töö:
kus A – elektrijõudude töö (J), E – elektrivälja tugevus (N(C või V/m), q – liigutatava (positiivse) laengu suurus (C) ja Δd – väljajoone sihiline nihe (m).
Elektrivälja jõudude (elektrivälja) potentsiaalne energia:
kus Wp – elektrivälja (jõudude) potentsiaalne energia (J), E – elektrivälja tugevus (N/C või V/m), q – elektrilaengu suurus (C) ja d, (ka d1 ja d2) – kaugus potentsiaalse energia nullnivoost, milleks on tavaliselt negatiivselt laetud tasand (m)
Väljapunkti potentsiaal:
kus φ – elektrivälja potentsiaal (V), Wp – potentsiaalne energia (J), q – väljapunktis asuva laengu suurus (C)
Homogeense elektrivälja potentsiaal:
kus φ – elektrivälja potentsiaal (V), E – elektrivälja tugevus (V/m või N/C), d – väljapunkti kaugus potentsiaalse energia null-nivoost, milleks on tavaliselt negatiivselt laetud tasand (m)
Pinge välja punktide vahel:
kus U – pinge väljapunktide vahel (V), A – väljajõudude töö (J) ning q – väljajõudude poolt liigutatava laengu suurus (C), φ1, φ2 – elektrivälja potentsiaalid kaugusel potentsiaalse energia nullnivoost vastavalt d1 ja d2 (V)
Vooluga juhtmete vahel mõjuv magnetjõud:
kus F – on vooluga juhtmele mõjuv jõud, I1 ja I2– voolutugevused vastavalt esimeses ja teises juhis, l – juhtmelõikude pikkused (NB! on võrdsed, kui juhtmed on eripikkused, loetakse pikkuseks nende kattuva osa pikkus), d – juhtmelõikude vaheline kaugus, K = 2•10-7 N/A2 on magnetiline konstant
Ampere’i seadus (vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud):
F – vooluga juhtmele mõjuv jõud (N), I voolutugevus juhis (A), l – magnetväljas asuva juhtmelõigu pikkusega (m), α – nurk voolu suuna ja magnetvälja vahel, B – välja magnetinduktsioon (T)