Elektrivälja potentsiaalne energia
Väljas asuva keha potentsiaalne energia iseloomustab sellele kehale mõjuvate väljajõudude võimet teha keha liigutamisel tööd, kusjuures väljajõudude poolt tehtav töö on võrdne potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega:
kus A – väljajõudude töö, ΔWp – potentsiaalse energia muutus (NB! Kasutatakse ka Ep, kuid kuna me kasutasime E elektrivälja tugevuse tähisena, siis segaduse vältimiseks kasutame siin teist tähistust); Wp1 ja Wp2 on keha potentsiaalne energia vastavalt alg- ja lõppolekutes.
Elektrivälja jõudude poolt homogeenses elektriväljas laengu liigutamisel tehtav töö on avaldus
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Растворы
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
kus A – elektrijõudude töö, E – elektrivälja tugevus, q – liigutatava (positiivse) laengu suurus ja Δd – väljajoone sihiline nihe (Δd = d1 – d2, aga vastavalt laengu kaugused negatiivselt laetud väljatekitajast algus- ja lõpp-punktis mõõdetuna pikki jõujoont) .
Seega võime elektrijõudude töö valemile anda kuju:
Tähistame
ning nimetame seda elektriväljas asuva punktlaengu potentsiaalseks energiaks Wp (mõnikord öeldakse ka lihtsalt elektrivälja potentsiaalne energia), kus E – elekrivälja tugevus, q – elektrilaengu suurus ja d, (ka d1 ja d2) – kaugus potentsiaalse energia nullnivoost, milleks on tavaliselt negatiivselt laetud tasand.