Elektrivool
Ohmi seadus:
kus I – voolutugevus (A); U – pinge (V), R – takistus (Ω), G – elektrijuhtivus (S)
Takistuse/juhtivuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist:
kus ρ (roo) – materjali eritakistus (Ωm ka Ω∙mm2/m), σ (sigma) – materjali erijuhtivus (S/m ka S∙m/mm2), l – juhi pikkus (m), S – juhi ristlõikepindala (m2 ka mm2)
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Kell ja kellaaeg
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Funktsioonid ja nende graafikud
Tasandilised kujundid
Kirjalik lahutamine
Takistuse sõltuvus temperatuurist:
kus ρ0 – juhi eritakistus normaaltemperatuuril t0=0°C (Ωm ka Ω∙mm2/m); α- takistuse temperatuuritegur (°C-1 või ka K-1) ja t – juhi temperatuur (°C või K)
Juhtide jadaühendus:
kus I1, I2, …, IN – voolutugevused tarbijates, I – voolutugevus ahelas (kõik A), R1, R2, …, RN – tarbijate takistused, R –ahela takistus (kõik Ω); G1, G2, …, GN – tarbijate juhtivused, G –ahela juhtivus (kõik S); U1, U2, …, UN – pinged ahelat moodustavate tarbijate otstel, U – pinge ahela otstel (kõik V)
Juhtide rööpühendus:
kus I1, I2, …, IN – voolutugevused tarbijates, I – voolutugevus ahelas (kõik A), R1, R2, …, RN – tarbijate takistused, R –ahela takistus (kõik Ω); G1, G2, …, GN – tarbijate juhtivused, G –ahela juhtivus (kõik S); U1, U2, …, UN – pinged ahelat moodustavate tarbijate otstel, U – pinge ahela otstel (kõik V)
Elektrivoolu töö:
kus A – elektrivoolu töö (J); Δq – juhti läbinud elektrilaeng – kogulaeng (C); U – pinge juhi otstel (V); I –juhti läbiva elektrivoolu tugevus (A); Δt – ajavahemik, mille jooksul vool juhti läbib (s)
Elektrivoolu võimsus:
kus, N – elektrivoolu võimsus (W); A – elektrivoolu töö (J); Δq – juhti läbiv elektrilaeng – kogulaeng (C); U – pinge juhi otstel (V); I –juhti läbiva elektrivoolu tugevus (A); Δt – ajavahemik, mille jooksul vool juhti läbib.
Joule’ – Lenz’i seadus:
kus Q – juhis eraldunud soojushulk (J); c – juhi erisoojus (J/(kgK)); m – juhi mass (kg); ΔT = T2-T1 – temperatuuri muutus (K); I – voolutugevus (A); R – takistus (Ω); t – ajavahemik, mille jooksul juhti läbib elektrivool (s)
Ohm’i seadus kogu vooluringi kohta:
kus I – voolutugevus vooluringis (A), ε – vooluallika elektromotoorjõud (V); R – vooluahela välistakistus (vooluallikaga ühendatud tarbijate ja juhtmete kogutakistus); r – vooluallika sisetakistus (mõlemad Ω), UA – pinge (langus) vooluringi välisosal (ahelal); UVA – pinge (langus) vooluallika sees.
Voolutugevus mikrotasandil:
kus I – voolutugevus (A); q0 – laengukandja (tavaliselt elektroni elementaarlaeng e=1,60∙10-19C) laeng; n – elektronide kontsentratsioon aines (m-3); S – juhi ristlõikepindala (m2); v – vabade laengute suunatud liikumise kiirus (m/s).
Elektrolüüsi seadus:
kus I – voolutugevus (A); m – negatiivsel elektroodil välja sadestunud aine mass (kg); k – aine elektrokeemiline ekvivalent, mida mõõdetakse 1 kg/(As) ehk 1 kg∙A-1∙s-1.