Elektrivoolu magnettoime
1820. aastal tegi taani teadlane Hans Christian Ørsted [örsted] katse (Ørstedi katse), millega näitas, et vooluga juhe mõjutab püsimagnetit (magnetnõela).
Vooluga juhe mõjutab püsimagnetit (magnetnõela)
Püsimagnet mõjutab vooluga juhet
Ørsted’i katsetest innustununa tõestas prantsuse teadlane Andre Marie Ampere oma katsetega (Ampere’i katsed), et püsimagnet võib mõjutada vooluga juhti ja et ka kaks vooluga juhti mõjutavad teineteist magnetiliste jõududega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
Erisuunalised voolud tõukuvad
Samasuunalised voolud tõmbuvad
Järeldused Ampere’i ja Oersted’i katsetest: vooluga juht mõjutab tema läheduses asuvat püsimagnetit ja vastupidi. Seda mõju uurides ei ole võimalik vahet teha kas keha mõjutajaks on teine püsimagnet või hoopis elektrivooluga juhe.
Nähtust saab mikrotasandil kirjeldada järgmiselt: igas aatomis tiirlevaid elektrone võib vaadelda kui väikesi vooluringe, mis tekitavad kehas hulgaliselt magnetilisi toimeid, mis korrapäraselt asetudes võivad üksteist võimendada (püsimagnet) või kui nad on korrapäratult, siis nõrgestada (mittemagnet).