Elektromagnetiline induktsioon
Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday, kes avastas, et juhtme liigutamine magnetväljas tekitab juhtmes elektrivoolu, mille suund sõltub juhtme liikumise suunast.
Järeldused Faraday katsetest: (1) magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni; (2) elektromagnetilise induktsiooni voolu tekitab mitte magnetväli ise, vaid magnetvälja muutumine ning (3) mida kiiremini magnetväli muutub, seda tugevam elektrivool tekib.
Faraday induktsioonikatsed
Faraday esitas ka põhimõtte kuidas kasutada elektromagnetilist induktsiooni elektrivoolu (vahelduvvoolu) tootmiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
xy-koordinaatsüsteem
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Ruumilised kujundid
Häälikute pikkused
Ruutvõrrand
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Ионы
Vahelduvvoolu generaator koosneb põhimõtteliselt samadest osadest, millest elektrimootorgi – mähis, magnetväli – erinevus on vaid selles, et generaatoris ajab mähist (raami) ringi mingi väline jõud ning mähise liigutamine (pöörlemine) magnetväljas kutsub esile raami läbiva muutuse, see omakorda aga (vahelduv) pinge mähise otste vahel.
Induktsioon