Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus

Elektromagnetlaine amplituud on seotud lainekomponendiks oleva elektri- ja magnetväljade inten­siiv­suse muutumisega ajas.

Kirjeldagu elektri ja magnetvälja muutumist elektromagnetlaines võrrandid (mis mõlemad peaksid ran­gelt võttes olema vektorvõrrandid):

fuusika80

kus E – elektrivälja tugevus suvalisel ajahetkel t, Em – elektrivälja tugevuse amplituudväärtus (maksi­mum­väärtus), B – magnetvälja magnetinduktsioon suvalisel ajahetkel t, Bm –  magnetinduktsiooni amplituudväärtus (maksimumväärtus) ning ω – elektromagnet võnkumiste ringsagedus (ω =2πf)

Koolifüüsika kursuses kirjeldatakse elektromagnetlainet ainult läbi elektrivälja muutuse, seega omab elektromagnetlaine amplituudi kirjeldamisel tähtsust vaid elektrivälja tugevuse maksimaalne ehk amplituudväärtus.

Kuna elektromagnetlaines muutub elektrivälja tugevus väga suure sagedusega, kasutatakse selle kir­jel­damiseks väljatugevuse ruutkeskmist väärtust

fuusika81

– elektrivälja tugevuse vektori mooduli ruudu kesk­mist väärtust ühe võnkeperioodi jooksul.

Suurust, mis iseloomustab pinnaühikule langeva elektromagnetenergia hulka, nimetatakse elektro­mag­netlaine intensiivsuseks.

Elektromagnetlainete intensiivsus on võrdeline elektrivälja tu­ge­vuse ruutkeskmise väärtusega

fuusika81

fuusika87

Elektromagnetvälja intensiivsuse ühikuks on vatti ruutmeetri kohta (1 W/m2)