Elektromagnetlainete tekkimine. Avatud võnkering
Elektromagnetlainete tekkimiseks on tarvis mingis ruumi punktis kutsuda esile elektri- või magnetvälja perioodiline muutumine – see tähendab, peab esinema elektromagnetvõnkumine.
Suletud võnkeringis (a) on ajas muutuv elektriväli „vangistatud“ kondensaatorisse ja muutuv magnetväli aga induktiivpooli – väljad on lokaalsed ja ei saa seetõttu levida.
Selleks, et elektromagnetväli saaks levida elektromagnetlainena, tuleb elektri(või ka magnet)välja muutumine võnkeringist „välja lasta“ – tuleb moodustada avatud võnkering (b).
Elektromagnetlaine tekkimise eelduseks on kiirendusega liikuva laengu olemasolu. Kuna võnkeringi läbib erineval ajahetkel erineva tugevuse ja suunaga vool, siis ei liigu võnkeringis laengud ühtlaselt vaid kiirendusega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Liitmine 10 piires
Algebralised murrud
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Kell ja kellaaeg
Jäätmed pole kõigest prügi
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Aatomid ja molekulid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Elektromagnetlained avastas 1887. aastal saksa füüsik Heinrich Hertz, kes tekitas elektrilaengute võnkumise kahe metallvarda abil, mille otstes olid erinimeliselt laetud kuulid. Kui kuulikeste vahel tekkis säde, märkas Hertz, et samasugune säde tekkis ka kuulikestest eemal asuvas juhtmekeerus – elektromagnetväli levis lainena ühest ruumi punktist teise.