Elementaarlaeng
Kõik kehad koosnevad aatomitest. Aatomid koosnevad positiivse laenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse laenguga elektronkattest. Aatomituum sisaldab vähima võimaliku positiivset liiki laenguga osakesi – prootoneid, elektronkate vähima võimaliku negatiivset liiki laenguga osakesi – elektrone, kusjuures prootoni positiivset liiki laeng on sama suur kui elektroni negatiivset liiki laeng. Prootonite ja elektronide laengut nimetatakse elementaarlaenguks.
Kuna tuumas sisalduvate prootonite arv on normaaltingimustel võrdne elektronide arvuga elektronkattes – aatom on tervikuna elektrilaenguta. Kui prootonite ja elektronide tasakaal aatomis on rikutud, on tegu positiivsete– (ülekaalus on positiivne laeng) või negatiivsete (ülekaalus on positiivne laeng) ioonidega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
Funktsioonide graafikud
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Lahutamine 20 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Aatomid ja molekulid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Ioonid
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Tänapäevaseimas käsitluses pole prootoni positiivne laeng ega ka elektroni negatiivne laeng võimalikest väikseimad, sest osakeste teooria kohaselt koosneb prooton kolmest kvargist – need on osakesed, millel on võime asuda tuumavastastikmõjusse. Teooria kohaselt võib kvarkide elektrilaeng olla kas 1/3e– või 2/3e+. Nii moodustub prooton kvarkidest, mille laengud on 2/3e+ + 2/3e+ + 1/3e–= e+. Sama teooria kohaselt on kvargid igaveses „vangistuses“ ning looduses saab eksisteerida osake, mille elektrilaeng on e või mingi täisarv korda sellest suurem. Elektronil seni teada olevalt sisemine struktuur puudub.