ELUAVALDUSED
Elurid (elusolendid ehk organismid) koosnevad rakkudest, toituvad, eritavad, kasvavad, paljunevad, vananevad, liiguvad, võivad häälitseda, õppida, areneda.
Elurite peamisteks eluavaldusteks on hingamine, toitumine, eritamine (kõik kokku aine- ja energiavahetus keskkonnaga), kasvamine, arenemine, paljunemine, vananemine (ja suremine).
Peaaegu igas nüansis võime leida erandeid, mis tähendab, et kõikide elurite puhul ei pruugi alati kõik elu tunnused ega eluavaldused korraga avalduda.
Elurid koosnevad küll rakkudest, kuid ühest rakust koosnevad (ainuraksed) protistid või vetikad, bakterid ja mitmed seened on samuti organismid. Ka loetakse eluriteks viirusi, millistel puudub sootuks rakuline ehitus.
Näiteks on loomi, kes küll teataval eluetapil (vastsena) toituvad, ei tee seda aga täiskasvanuna. Sellised on mõned liblikad ja ühepäevikud.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahutamine 20 piires
Ионы
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Знакомство с химией
Numbrilised seosed
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Oksüdatsiooniaste
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
I ja J-i õigekiri
Organismid küll hingavad, kuid mitte tingimata hapnikku. Õigemini hingab enamik organisme õhku ning kasutab sellest ära hapniku. Veeorganismid kasutavad vees lahustunud hapnikku. Ent mõned elurid ei kauta hapnikku. Näiteks pinnases või veekogude põhjamudas elab terve rida organisme, kellele on omane mineraalne (anaeroobne ehk hapnikuta) hingamine. Kõige tuntum hapnikuta hingamine on käärimine. Pärmseened ja paljud bakterid ei vaja elutegevuseks hapnikku.
Kõneldes organismide vananemisest, ei saa mööda vaadata ainuraksetest eluritest, kes teatava aja kasvavad, seejärel poolduvad ja jagunevad. Kumbki tütarrakk on justkui uus organism. Nii võib öelda, justkui ainuraksed ei vananekski.
Organismid kasvavad. Paljudel meid igapäevaselt ümbritsevatel eluritel on kindel suurus, kuid väga paljud neist kasvavad kogu elu. Näiteks piirab kalade ja roomajate kasvamist vaid keskkond (veekogu suurus) või vananemine, sisuliselt kasvavad nad kogu elu. Ühed tuntud pikaealised organismid on kübarseened, kelle maa-alune niidistik kasvab pidevalt, moodustades sel moel nn nõiaringe.
Kõiki elureid iseloomustab ainevahetus. See tähendab, et organism saab end ümbritsevast keskkonnast (või söödud toidust) erinevaid aineid ja energiat, see lagundatakse kehaomasteks aineteks ning lagunemise jäägid ja ka üleliigsed ained väljutatakse. Organismide ainevahetus toimub raku tasandil.
Kõikidele eluritele on iseloomulik paljunemine. Lihtsamad organismid jagunevad, punguvad või poolduvad, hulkraksetel organismidel toimub see aga kas suguta või sugulise paljunemise teel.
Teemakohast lisalugemist:
|