ELUAVALDUSED

Elurid (elusolendid ehk organismid) koosnevad rakkudest, toituvad, eritavad, kasvavad, paljunevad, vananevad, liiguvad, võivad häälitseda, õppida, areneda.

 

Elurite peamisteks eluavaldusteks on hingamine, toitumine, eritamine (kõik kokku aine- ja energiavahetus keskkonnaga), kasvamine, arenemine, paljunemine, vananemine (ja suremine).

 

Peaaegu igas nüansis võime leida erandeid, mis tähendab, et kõikide elurite puhul ei pruugi alati kõik elu tunnused ega eluavaldused korraga avalduda.

 

Elurid koosnevad küll rakkudest, kuid ühest rakust koosnevad (ainuraksed) protistid või vetikad, bakterid ja mitmed seened on samuti organismid. Ka loetakse eluriteks viirusi, millistel puudub sootuks rakuline ehitus.

Erinevaid viiruse ehitustüüpe

Erinevaid viiruse ehitustüüpe

Näiteks on loomi, kes küll teataval eluetapil (vastsena) toituvad, ei tee seda aga täiskasvanuna. Sellised on mõned liblikad ja ühepäevikud.

Organismid küll hingavad, kuid mitte tingimata hapnikku. Õigemini hingab enamik organisme õhku ning kasutab sellest ära hapniku. Veeorganismid kasutavad vees lahustunud hapnikku. Ent mõned elurid ei kauta hapnikku. Näiteks pinnases või veekogude põhjamudas elab terve rida organisme, kellele on omane mineraalne (anaeroobne ehk hapnikuta) hingamine. Kõige tuntum hapnikuta hingamine on käärimine. Pärmseened ja paljud bakterid ei vaja elutegevuseks hapnikku.

Pärmirakud mikroskoobi vaateväljas

Pärmirakud mikroskoobi vaateväljas

Kõneldes organismide vananemisest, ei saa mööda vaadata ainuraksetest eluritest, kes teatava aja kasvavad, seejärel poolduvad ja jagunevad. Kumbki tütarrakk on justkui uus organism. Nii võib öelda, justkui ainuraksed ei vananekski.

Organismid kasvavad. Paljudel meid igapäevaselt ümbritsevatel eluritel on kindel suurus, kuid väga paljud neist kasvavad kogu elu. Näiteks piirab kalade ja roomajate kasvamist vaid keskkond (veekogu suurus) või vananemine, sisuliselt kasvavad nad kogu elu. Ühed tuntud pikaealised organismid on kübarseened, kelle maa-alune niidistik kasvab pidevalt, moodustades sel moel nn nõiaringe.

Seene maapealsed viljakehad moodustavad «nõiaringi»

Seene maapealsed viljakehad moodustavad «nõiaringi»

 

Kõiki elureid iseloomustab ainevahetus. See tähendab, et organism saab end ümbritsevast keskkonnast (või söödud toidust) erinevaid aineid ja energiat, see lagundatakse kehaomasteks aineteks ning lagunemise jäägid ja ka üleliigsed ained väljutatakse. Organismide ainevahetus toimub raku tasandil.

Ainevahetus toimub organismi sisekeskkonnas

Ainevahetus toimub organismi sisekeskkonnas

 

Kõikidele eluritele on iseloomulik paljunemine. Lihtsamad organismid jagunevad, punguvad või poolduvad, hulkraksetel organismidel toimub see aga kas suguta või sugulise paljunemise teel.

 

Teemakohast lisalugemist:

See artikkel on retsenseerimata.