ENDOKRIINSÜSTEEM

9. klass > Bioloogia > Õppeaasta

Suuremaid sisenõrenäärmeid (kõiki sisenõrenäärmeid ja nende toimimist ning hormoonide produtseerimist kokku nimetatakse ka endokriinsüsteemiks) on inimesel mitmeid. Näärmeid moodustab rühm rakke, mis toodavad ja eritavad organismi biokeemiliselt aktiivseid aineid – hormoone. Hormoonid nõristatakse verre otse tekkekohast, kuna sisenõrenäärmetel puuduvad viimajuhad.

Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed

Hormoonid (kreeka keelest ὁρμᾶν (hormān) ‘virgutama’ ‘ärritama’) on erineva struktuuriga orgaanilised molekulid, mis mõjutavad pisikestes kogustes kogu keha protsesside ning kõigi üksikute rakkude toimimist. Olenevalt nõristunud hormooni kogusest erinevad protsessid kas elavnevad või pidurduvad.

  •       Ajuripats (ehk hüpofüüs) koosneb kolmest sagarast, millest igaüks nõristab verre erinevaid hormoone. Olulisemad on kasvuhormoon ning sugulist aktiivsust mõjutav lutropiin.
  •       Käbikeha reguleerib organismi ööpäevaseid rütme, sünteesides melatoniini, mis on ka tugev antioksüdant.
  •       Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi. Erinevad hormoonid (kaltsitoniin, trijoodtüroniin, türoksiin) reguleerivad ainevahetust ja avaldavad toimet närvisüsteemi erutusprotsessidele, suguelundite ja piimanäärmete arengule ja funktsioneerimisele. Lisaks sünteesib kilpnääre ka närvirakkude kasvufaktorit.
  •       Kõrvalkilpnäärmed toodavad parathormooni, mis reguleerib ja kontrollib koos kaltsitoniini ja vitamiin D-ga kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Hormooni sihtelunditeks on neerud ning luud.
  •       Neerupealise koor eritab ligi 40 erinevat hormooni, mis reguleerivad väga paljusid elutähtsaid protsesse. Neerupealiste koore enese talitlust omakorda reguleerib ajuripatsist tulev hormoon. Neerupeliste säsi eritab tuntud stressihormoone noradrenaliini ja adrenaliini.
  •       Kõhunääre (ehk pankreas) on seedeelundkonna oluline osa, eritades mitmeid toitaineid lõhustavaid seedeensüüme. Kõhunäärmes paiknevad piirkonnad (näärme endokriinne osa, nn Langerhansi saared) eritavad paljusid hormoone, millest tuntumad on isuliin ja glükagoon. Insuliini toimel muudavad maks ja lihased veresuhkru glükogeeniks. Glükagooni toimel aga muutub maksa talletatud glükogeen veresuhkruks.
  •       Munasari (naistel) kuulub küll suguelundkonna hulka, ent sellel on ka sisenõrenäärme ülesanne. Nii toodetakse munasarjades näiteks östrogeene, mis reguleerivad naistele omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone ja vastutavad ka indiviidi väliste eripärade eest.
  •       Munandid (meestel) kuuluvad samuti suguelundkonda. Munandisagarates paiknevate seemetorukeste vahemikus on hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad meessuguhormoone (androgeene) ning väheses koguses ka emassuguhormoone.
  •       Harknääre (ehk tüümus) on üks vähem uuritud sisenõrenäärmeid, mis mõjutab väga paljusid olulisi funktsioone organismis ning kõiki veel ei tunta. On teada, et selle hormoonid mõjutavad näiteks lümfiringe, seeläbi ka kaitsesüsteemide toimimist. Harknääre hoolitseb T-rakkude (need on leukotsüütide hulka kuuluvad lümbfisüsteemi rakud) tootmise eest. On täheldatud, et inimese elu vältel on harknäärme olulisus suurem enne puberteediiga, millest võib järeldada, et selle hormoonid on olulisemad eelkõige aktiivse kasvu eas.