Energeetika alused ja põhiprobleemid
Hüdroelektrijaama võimsus:
kus N – jaama võimsus (W), ΔEp – paisutatud vee potentsiaalse energia muutus (J), Δt – jaama töötamise aeg (s); ρ – vee tihedus (1000 kg/m3); ΔV – läbi turbiini voolanud vee ruumala (m3), g – vaba langemise kiirendus (9,8 m/s2), h – veetaseme kõrgus (m), i – vee vooluhulk (m3/s).
Tuulegeneraatori võimsus:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
kus N – generaatori võimsus (W), η – generaatori kasutegur (ühikuta või %), ρ – õhu tihedus (kg/m3); S – tuulikulabade pindala (m2); v – tuule kiirus (m/s).
Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus (Stefan-Boltzmann’i seadus):
(R) Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus kus e – keha pinna kiirgustegur (see on ühikuta suurus, mille väärtus jääb vahemikku 0 … 1, kui e = 1, nimetatakse keha absoluutselt mustaks kehaks, mis teoreetiliselt on suurima kiirgusvõimega keha), σ = 5,67∙10-8 – Stefan-Boltzmann’i konstant, S – keha pindala (m2), T – keha pinnatemperatuur (K).
Kuuma keha kiirguse intensiivsus:
kus i – kuuma keha kiirguse intensiivsus ka energia tihedus ehk pinnaühikule langeva kiirgusenergia hulk (W/m2), kus R – on keha (näiteks Päike) kiirgusvõimsus (W) ja d – kaugus kiirgusallikast (m).
Albeedo:
α – albeedo (ühikuta või %), i_pgl – peegelduva kiirguse intensiivsus, i_lng – langeva kiirguse intensiivsus.