Energeetika alused ja põhiprobleemid
Hüdroelektrijaama võimsus:
kus N – jaama võimsus (W), ΔEp – paisutatud vee potentsiaalse energia muutus (J), Δt – jaama töötamise aeg (s); ρ – vee tihedus (1000 kg/m3); ΔV – läbi turbiini voolanud vee ruumala (m3), g – vaba langemise kiirendus (9,8 m/s2), h – veetaseme kõrgus (m), i – vee vooluhulk (m3/s).
Tuulegeneraatori võimsus:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikud
Peastarvutamine I kooliastmele
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Растворы
Kirjalik lahutamine
Silbitamine algklassidele
Атомы и молекулы
Haridustreff 2023 loengud
kus N – generaatori võimsus (W), η – generaatori kasutegur (ühikuta või %), ρ – õhu tihedus (kg/m3); S – tuulikulabade pindala (m2); v – tuule kiirus (m/s).
Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus (Stefan-Boltzmann’i seadus):
(R) Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus kus e – keha pinna kiirgustegur (see on ühikuta suurus, mille väärtus jääb vahemikku 0 … 1, kui e = 1, nimetatakse keha absoluutselt mustaks kehaks, mis teoreetiliselt on suurima kiirgusvõimega keha), σ = 5,67∙10-8 – Stefan-Boltzmann’i konstant, S – keha pindala (m2), T – keha pinnatemperatuur (K).
Kuuma keha kiirguse intensiivsus:
kus i – kuuma keha kiirguse intensiivsus ka energia tihedus ehk pinnaühikule langeva kiirgusenergia hulk (W/m2), kus R – on keha (näiteks Päike) kiirgusvõimsus (W) ja d – kaugus kiirgusallikast (m).
Albeedo:
α – albeedo (ühikuta või %), i_pgl – peegelduva kiirguse intensiivsus, i_lng – langeva kiirguse intensiivsus.