Energeetika alused ja põhiprobleemid
Hüdroelektrijaama võimsus:
kus N – jaama võimsus (W), ΔEp – paisutatud vee potentsiaalse energia muutus (J), Δt – jaama töötamise aeg (s); ρ – vee tihedus (1000 kg/m3); ΔV – läbi turbiini voolanud vee ruumala (m3), g – vaba langemise kiirendus (9,8 m/s2), h – veetaseme kõrgus (m), i – vee vooluhulk (m3/s).
Tuulegeneraatori võimsus:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
Funktsioonide graafikud
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Lahutamine 20 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Aatomid ja molekulid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Ioonid
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
kus N – generaatori võimsus (W), η – generaatori kasutegur (ühikuta või %), ρ – õhu tihedus (kg/m3); S – tuulikulabade pindala (m2); v – tuule kiirus (m/s).
Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus (Stefan-Boltzmann’i seadus):
(R) Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus kus e – keha pinna kiirgustegur (see on ühikuta suurus, mille väärtus jääb vahemikku 0 … 1, kui e = 1, nimetatakse keha absoluutselt mustaks kehaks, mis teoreetiliselt on suurima kiirgusvõimega keha), σ = 5,67∙10-8 – Stefan-Boltzmann’i konstant, S – keha pindala (m2), T – keha pinnatemperatuur (K).
Kuuma keha kiirguse intensiivsus:
kus i – kuuma keha kiirguse intensiivsus ka energia tihedus ehk pinnaühikule langeva kiirgusenergia hulk (W/m2), kus R – on keha (näiteks Päike) kiirgusvõimsus (W) ja d – kaugus kiirgusallikast (m).
Albeedo:
α – albeedo (ühikuta või %), i_pgl – peegelduva kiirguse intensiivsus, i_lng – langeva kiirguse intensiivsus.