Erisihiliste liikumiste sõltumatus
Kuna kiirus ja kiirendus on mõlemad vektorid, siis on võimalik nad (samuti neid sisaldavad avaldised) jagada mooduliteks (komponentideks, koordinaatideks), kasutades selleks põhikooli matemaatikakursusest tuttavaid siinus- või koosinusteoreeme.
Kui mõõdame nurka abstisstelje (horisontaalne telg) positiivsest suunast vektorini, tehes seda kellaosutile vastassuunas, saab mistahes vektori x- ja y-koordinaadid avaldada järgmiselt:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjalik liitmine
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Numbrilised seosed
Häälikute pikkused
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Aatomid ja molekulid
NB! Kui nurka mõõdetakse teisiti (kellaosuti suunas, y-teljest, x-telje negatiivsest suunast vms), tuleb jälgida põhimõtet, et siinus on vastaskaateti ja hüpotenuusi ning koosinus lähiskaateti ja hüpotenuusi jagatis.
Vaatleme näiteks Maapinnalt horisondiga nurga α all kiirusega v0 kaldu visatud keha liikumist eeldusel, et kehale ei mõju õhutakistus (ainuke kehale mõjuv jõud on Maa raskusjõud st keha liigub vaba langemise kiirendusega g≈9,81 m/s2).
Taolise keha liikumisvõrrand (vektorkujul) on:
kus – keha asukohavektor (asukoht suvalisel ajahetkel); – keha algasukoha vektor (algasukoht); – keha algkiirus, – keha kiirendus (vaba langemise kiirendus) ning t – vaatlushetk.
Keha kiiruse võrrand (vektorvõrrand) aga
kus – keha kiirusvektor (kiirus suvalisel ajahetkel); – keha algkiirus, – keha kiirendus (vaba langemise kiirendus) ning t – vaatlushetk.
Lahutame liikumis- ja kiirusevõrrandid komponentideks (mooduliteks, koordinaatideks):
Leiame komponentide väärtused.
Algasukoht: x0=0; y0=0
Algkiirus: v0x=v0cosα; v0y= v0sinα
(Vaba langemise) kiirendus: gx=gcos270°; gy=gsin270°. NB! cos270°=0; sin270°=-1 à gx=0; gy=-g
Nii saame kiiruse koordinaatvõrranditeks:
ning liikumisvõrranditeks:
Võrranditest nähtub, et horisontaalsihis liigub taoline keha ühtlaselt, vertikaalsihis aga ühtlaselt muutuva kiirusega.