Esmaabi

Õnnetusi võib juhtuda kõigiga ja kõikjal. Et teisi aidata, peab teadma, kuidas seda teha.

Esmaabi on esmane abi, mida antakse haigele või viga saanule seni, kuni saabub lisaabi.

Näiteks: puhastatakse haav, seotakse kinni.

Iga päev juhtub õnnetusi, igal ajal võivad inimesi ootamatult tabada tervisehäired – kodus ja koolis, tänaval ja tööl.

Loomulikult on siis meie kohus kutsuda kohe arst. Kuid kuni arsti tulekuni peame kannatanut abistama.

1. Kõigepealt tuleb kannatanu ohuolukorrast välja tuua.
2. Seejärel ta üle vaadata: kas inimene on teadvusel?
Kas ta hingab, kas tema süda töötab?
On tal lahtisi haavu?
Kas luud ja liigesed on terved?
Kas pole mingeid muid vigastusi?

3. Ning alles pärast seda saame kannatanule arstiabi anda.

Mõned põhireeglid.

Kui inimene on teadvuseta, tuleb ta asetada külili. Mingil juhul ei tohi teda keerata selili ega talle jooki suhu valada.

Luumurrud ja liigesevigastused tunneme ära liigese ebaloomuliku asendi, paistetuse ja tugevate valude järgi. Vigastatud jäse tuleb lahase abil liikumatusse asendisse seada. Haavu ei tohi pesta ega sõrmedega puutuda.

Vaid siis, kui nahka on söövitanud hape või leelis, peab haavu rohke veega loputama. Põletushaavadele ei tohi panna salvi ega pulbrit, nad tuleb kinni katta puhta sidemega.

M. Kurze “INIMENE, TERVIS, ESMAABI” Tallinn, Kirjastus “Eesti Raamat” 1983

Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt:

Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt.

Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated.

Enne mõtle, siis tegutse! Säilita rahu!
Olge tähelepanelik, hinnake olukorda
Ohu korral või kahtlusel helista 112 (kiirabi, politsei, päästeteenistus)!
Ohu korral (nt. tulekahju, liiklus, elektrivool) oota ohutus kauguses professionaalse abi saamist.

112 helistamisel vastake küsimustele, mis teile esitatakse

Mis juhtus?

  • Õnnetus/äkkhaigestumine
  • Õnnetuse puhul konkretiseeri

Kus juhtus?

Täpne aadress, telefoninumber:

  • Juurdepääsutee
  • Kes ja kuhu tullakse vastu

Millal juhtus?

Kellega õnnetus juhtus?

  • Üks/mitu kannatanut
  • Täiskasvanu/laps
  • Mees/naine

Mis seisundis on kannatanu?

  • Teadvus, hingamine, pulss
  • Joobe olemasolu

Kes helistab?

Mida saate teha meditsiinipersonali saabumiseni?

ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETŠER ON SELLEKS LOA ANDNUD!

Ärge jätke abivajajat tähelepanuta!

Tundes, et te ei saa oma ülesandega hakkama, kutsuge kedagi appi!

 

Enesekontrolliks:

See artikkel on retsenseerimata.