Fotosüntees

11. klass > Bioloogia > 2. Metabolism ja teised eluavaldused

Fotosüntees (kreeka keeles tähendab «photo-» valgust ja «synthesis» ühendamist või liitmist) on selline looduses toimuv protsess, mille käigus fotoaktiivsete pigmentide (nt klorofüll) kaasabil elurid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Kuula:

Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained ning energiaallikaks päikeseenergia. Saaduseks on süsivesikud (peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis) ning kõrvalsaaduseks hapnik.

11

süsihappegaas + vesi + valgusenergia → glükoos + hapnik + vesi

Reaktsioone, mis on seotud valguse neeldumise ja elektronide ülekandumisega, nimetatakse fotosünteesi valgusreaktsioonideks ning CO2 sidumise ja taandamisega seotut pimereaktsioonideks.

Fotosüntees on kõige tähtsam biokeemilise aineringe lüli, kuna kõik organismid sõltuvad selle käigus toodetavast orgaanilisest ainest. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (nt tsüanobakterites, varasema nimetusega sinivetikad). Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid elureid nimetatakse fotoautotroofideks.

Fotosüntees kujutab endast tervet rida keemilisi reaktsioone, mis muudavad anorgaanilise süsiniku ja vee orgaaniliseks aineks — süsivesikuteks. Kõigi nende reaktsioonide toimumiseks on vaja energiat. Fotosünteesis kasutatakse esmase energiaallikana päikesevalgust (ehk täpsemalt fotosünteetiliselt aktiivset kiirgust).

Kuula: Fotosünteesi mõjutavad faktorid

Fotosüntees:

youtube_video

youtube_video

youtube_video