Fotosüntees
Fotosüntees (kreeka keeles tähendab «photo-» valgust ja «synthesis» ühendamist või liitmist) on selline looduses toimuv protsess, mille käigus fotoaktiivsete pigmentide (nt klorofüll) kaasabil elurid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Kuula:
Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained ning energiaallikaks päikeseenergia. Saaduseks on süsivesikud (peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis) ning kõrvalsaaduseks hapnik.
süsihappegaas + vesi + valgusenergia → glükoos + hapnik + vesi
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
Funktsioonide graafikud
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Lahutamine 20 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Aatomid ja molekulid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Ioonid
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Reaktsioone, mis on seotud valguse neeldumise ja elektronide ülekandumisega, nimetatakse fotosünteesi valgusreaktsioonideks ning CO2 sidumise ja taandamisega seotut pimereaktsioonideks.
Fotosüntees on kõige tähtsam biokeemilise aineringe lüli, kuna kõik organismid sõltuvad selle käigus toodetavast orgaanilisest ainest. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (nt tsüanobakterites, varasema nimetusega sinivetikad). Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid elureid nimetatakse fotoautotroofideks.
Fotosüntees kujutab endast tervet rida keemilisi reaktsioone, mis muudavad anorgaanilise süsiniku ja vee orgaaniliseks aineks — süsivesikuteks. Kõigi nende reaktsioonide toimumiseks on vaja energiat. Fotosünteesis kasutatakse esmase energiaallikana päikesevalgust (ehk täpsemalt fotosünteetiliselt aktiivset kiirgust).
Kuula: Fotosünteesi mõjutavad faktorid
Fotosüntees: