Frederyk Chopin (1810-1849)

Esimesed kakskümmend aastat (1810-1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830-1849) täis sisemisi vastuolusid, hingelist rahulolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad.

Image-Frederic_Chopin_photo_downsampled

Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli siinse maavalduste omaniku juures guvernandiks. Peagi kolis Chopin’ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teoseks masurka.

Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol.

1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaastad olid täis päikest, huumorit ja elurõõmu. Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises. Paljud arvasid, et temast võiks hea koomilise karakteriga näitleja saada. Lisaks sellele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastail 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, kolmandal aastal aga eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks. 1828. aasta sügisel võttis Chopin ette esimese välismaareisi. Ta külastas Berliini. 1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini. Paganini kontsertide elamuste põhjal kirjutas Chopin klaveripala “Mälestusi Paganinist”. Samal aastal võttis helilooja ette reisi Viini. Kontsertide suur menu veenis Chopini veelgi rohkem isa ja õpetaja õigsuses, kes rääkisid, et ta võib oma kunstiga kodumaale kasulikuks saada vaid siis, kui ta täiendab end välismaal- Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal. Kuid oli asju, mis hoidsid teda kodumaal kinni. Asendamatud olid talle tema õed ja vennad ning ka kiindumus andekasse lauljannasse Cladkovskajasse. Vaatamata raskustele tuli kõik need sidemed siiski katki rebida. Seda nõudis tulevik, kunst, kodumaa. 1830. aasta novembri varahommikul viis postitõld ta Viini. Veel sama aasta lõpul puhkes Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus. Ka Chopin oli kodumaale sõiduks valmis. Teda hoidsid aga tagasi nõrk tervis ning isa manitsused. 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Ta keerles saadikute ja vürstide keskel, teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Paljudes leidis ta endale sõpru. Helgemaid värve Chopini ellu tõid mõningad armastusepisoodid. Chopini ellu ja loomingusse jättis sügavaima jälje heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Kes teab, kas Sand tajus seda või mitte, kuid tema läheduses sündisid Chopinil kõige väärtuslikumad kunstiaarded, paljud poloneesid, masurkad, valsid, nokturnid. 1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti siin veelgi vähem kui Pariisis. Šotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi. Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetusetunne närisid hinge. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus.

Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tunnustuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha.

Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tšellole.

Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka.

 

allikas: Romantism

Loe lisaks: Frederic_Chopin

See artikkel on retsenseerimata.

Õpikud