Füüsikaline suurus. Mõõtmine
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mingi omaduse kirjeldus, mida on võimalik väljendada arvuliselt. Füüsikalisi suurusi mõõdetakse vaatluste ja katsete käigus. Füüsikaline suurus on paljude vaatlejate ühine kokkuleppeline kujutlus – loodusobjekti mudel.
Mõõtmine on füüsikalise suuruse võrdlemine suurusega, mis on võetud vastava suuruse etaloniks (mõõtühikuks). Mõõtmise käigus antakse füüsikalisele suuruse väärtusele põhjendatud hinnang.
Mõõtesuurus on füüsikalise objekti (nähtus, keha, aine) oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt (see tähendab mingisuguste oluliste tunnuste põhjal) eristada ning kvantitatiivselt määrata (see tähendab leida selle arvväärtust).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ioonid
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
8. klassi matemaatika teooriavideod
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Funktsioonid ja nende graafikud
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Kirjalik lahutamine
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Mõõtmistulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. Mõõtmistulemus esitatakse korrutisena, mis koosneb alati kahest osast – mõõtarvust (näitab mitu korda erineb mõõdetud suurus etalonist) ja mõõtühikust (vastava mõõtesuuruse etalon, millega mõõdetavat objekti võrreldi). Mõõtühikuteks peavad olema looduses muutumatuna püsivad suurused.