GRAMM JA KILOGRAMM
Kõikidel asjadel ja olenditel on mass.
Massi mõõtmisel on meil põhiühikuks gramm.
Grammi tähis on g.
Sagedamini kasutatavaid massiühikuid:
Kõik asjad ja olendid kaaluvad midagi. Mõned asjad on kerged, mõned väga rasked. Kaalumiseks kasutatakse mitmesuguseid kaalusid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Liitmine 20 piires
Tasandilised kujundid
xy-koordinaatsüsteem
Kirjalik liitmine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ratsionaalavaldised
Numbrilised seosed
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruumilised kujundid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutvõrrand
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Kirjalik lahutamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine 10 piires
Funktsioonide graafikud
Lahutamine 20 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
Raskust mõõdetakse mõõtühikutega. Kõige tavapärasemad mõõtühikud on gramm ja kilogramm.
Kilogrammi tähis on kg.
Massi mõõtmisel on meil põhiühikuks gramm.
Kilogramm on 1000 grammi.
Kõnekeeles öeldakse sageli kilogrammi asemel kilo.
1 kg = 1000 g
Tonn on massiühik suurte raskuste mõõtmiseks.
Tonni tähis on t.
Tonn on 1000 kilogrammi.
1 t = 1000 kg
Väga suuri asju kaalutakse väga suurte kaaludega.
Tsentner on massiühik.
Tsentneri tähis on ts.
1 tsentner on 100 kilogrammi.
1 ts = 100 kg
Jäta meelde!
Väikeseid asju mõõdetakse grammides.
Näiteks:
sõrmus kaalub 20 gr
õun kaalub 100 gr
komm kaalub 12 gr
pliiats kaalub 7 gr
Suuremaid asju mõõdetakse kilogrammides.
Näiteks:
koolikott kaalub 3 kg
suhkrupakk kaalub 1 kg
arbuus kaalub 6 kg
koer kaalub 14 kg
pesumasin kaalub 80 kg
HARJUTUSED: