Häälikuühendi õigekiri
Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata:
kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kiskuma, lonksu, värske, mõtlik, linlane, jõmlus, monarh,revanš, borš;
poeg, laul, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa).
Erand
l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:
valss, avanss, ekstrasenss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss;
aga värske, varsti.
Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.
See reegel ei kehti kui
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Silbitamine algklassidele
- liitsõna (plekkpurk, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp)
- liide algab sama kaashäälikuga, millega lõpeb sõnatüvi (keskkond, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid
- -gi, -ki on sõna lõpus (kasski)
- nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud
TEST:
Häälikuühendi õigekiri. Test nr1
Häälikuühendi õigekiri. Test nr2
Häälikuühendi õigekiri. Test nr3
Allikas1:Häälikuühendid