Hälbe sõltuvus ajast. Harmooniline võnkumine
Kui võnkliikumise hälvet on faasi (ϕ) ja amplituudi (A) kaudu võimalik kirjeldada valemiga
ning faas on seotud võnkumise ringsageduse ja vaatlushetkega (t)
siis öeldakse, et tegu on harmooniliste võnkumistega. Harmoonilisi võnkumisi kirjeldatakse üldjuhul võrrandiga:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
Funktsioonide graafikud
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Lahutamine 20 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Aatomid ja molekulid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Ioonid
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Harmooniliste võnkumiste graafikuks on sinusoid. Joonisel on kujutatud kahe erineva sageduse ja amplituudiga võnkumiste graafikuid.
NB! Harmoonilise võnkumise võrrandit võib kirjeldada ka koosinusfunktsiooniga – füüsikaliselt on tegu olemuslikult sama seosega (ka koosinusfunktsiooni graafikuks on sinusoid), ainult et nende funktsioonide argumendid on teineteise suhtes faasis π/2 võrra nihutatud.
Harmoonilise võnkumise võrrandi (liikumisvõrrandi) abil on võimalik kirjeldada ka võnkuva keha kiiruse- ja kiirenduse muutumist ajas.
Harmooniliselt võnkuva keha kiirus (kiiruse võrrand) on esimene tuletis liikumisvõrrandist:
Kiirendus (kiirenduse võrrand) on aga liikumisvõrrandi teine tuletis (ehk kiiruse võrrandist esimene tuletis)
Hälbe, kiiruse ning kiirenduse avaldistest on näha, et hälve ja kiirus, samuti kiirus ja kiirendus muutuvad vastandfaasides, samas kui hälve ja kiirendus muutuvad samas faasis.