Hälbe sõltuvus ajast. Harmooniline võnkumine
Kui võnkliikumise hälvet on faasi (ϕ) ja amplituudi (A) kaudu võimalik kirjeldada valemiga
ning faas on seotud võnkumise ringsageduse ja vaatlushetkega (t)
siis öeldakse, et tegu on harmooniliste võnkumistega. Harmoonilisi võnkumisi kirjeldatakse üldjuhul võrrandiga:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Haridustreff 2023 loengud
Kirjalik lahutamine
Häälikute pikkused
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Знакомство с химией
Ioonid
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Kirjalik liitmine
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Harmooniliste võnkumiste graafikuks on sinusoid. Joonisel on kujutatud kahe erineva sageduse ja amplituudiga võnkumiste graafikuid.
NB! Harmoonilise võnkumise võrrandit võib kirjeldada ka koosinusfunktsiooniga – füüsikaliselt on tegu olemuslikult sama seosega (ka koosinusfunktsiooni graafikuks on sinusoid), ainult et nende funktsioonide argumendid on teineteise suhtes faasis π/2 võrra nihutatud.
Harmoonilise võnkumise võrrandi (liikumisvõrrandi) abil on võimalik kirjeldada ka võnkuva keha kiiruse- ja kiirenduse muutumist ajas.
Harmooniliselt võnkuva keha kiirus (kiiruse võrrand) on esimene tuletis liikumisvõrrandist:
Kiirendus (kiirenduse võrrand) on aga liikumisvõrrandi teine tuletis (ehk kiiruse võrrandist esimene tuletis)
Hälbe, kiiruse ning kiirenduse avaldistest on näha, et hälve ja kiirus, samuti kiirus ja kiirendus muutuvad vastandfaasides, samas kui hälve ja kiirendus muutuvad samas faasis.