Hilisromantism

Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile.
MK: V sümfoonia, Mahler.

Gustav Mahler (1860-1911)

Tuntud kahel alal: 1)hea dirigent (despootlik, võrreldav Lylly’ga).Teater, kuhu ta läks, seal hakkas kohe see teater väga hästi mängima. Eelkõige oli ta ooperi dirigent; 2)hea sümfoonik.
Ta on täpne, punktuaalne (kui ta tõstis teatris käed, suleti teatri uksed ja hakati mängima ning isegi keiser hakkas õigel ajal kohal käima). Ta on eelkõige Viini Muusikateatriga seotud. Gustav pidas pause tähtsaks, seega pidid lauljad ümber õppima.
Tema peamised žanrid: sümfooniad ja laulutsüklid orkestri saatel.
Tema teosed: *10 sümfooniat (2,3,4 + 8-ndas sünfoonias kasutab ta Beethovenile sarnaselt koori ja soliste), „Laul mäest“ (ebausk 9-nda sümfooniaga).
;* tsüklid: „Rändselli laulud“, „Laulud surnud lastest“, „Laulud poisi võlusarvest“.
Mahler on üleminekuaja esindaja, Freudi kaasaegne. Ta on romantiline, kuid lõpu looming kisub mittetoonalseks. Ta on pärit Böömimaalt ja ta on jutt, seega ei tundnud ta ennast kuskil koduselt. Ta on dirigendina eriline talent ja tema esimene tunnustus pärineb ka just selle ala kaudu. Ta on Viini Viini Riigiooper dirigent – dirigeerimise kõrgpunkt. Viinis levisid juudivastased liikumised ja kuna Mahler on juut, siis olid tema ümber intriigid ja ta pidi lahkuma (Viini jäämisele ei aidanud kaasa isegi katoliku usu võtmine). 1907. lahkus Viinist USA-sse, kus ta kohtus Rahmaninoviga.
Gustav katsetas nooruspõlves kammermuusikat ja oopereid. Ta alustas kolme ooperit, kuid ei lõpetanud ühtegi. Ta kirjutras üliõpilasena kammermuusika „Klaverikvartett a-moll“.
Tema looming jaotatakse kaheks: sümfooniad ja laulutsüklid, mis põimuvad omavahel 2,3,4 + 8 kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Tema teosed on programmilised, kuid pole kirjutatud.
Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee ta tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad. Klassikalised sümfooniad on 4-osalised, Mahleri omad aga 2-6-osalised.
Tämbridramaturgia- meloodida kujundit iseloomustab mingi pill Mahler mängib pillitämbriga (tämber ehk kõlavärv), et kuulajale midagi selgeks teha.

Tema sümfooniad jagatakse sisu järgi:
• 1 sümfoonia – proloogia „Titaan“
• 2-4 sümfooniad – I triloogia (vokaalsümfoonilised: koor-solist)
• 5-7 sümfooniad – II triloogia (puht instrumentaalsed)
• 8 sümfoonia – kulminatsioon (läbinisti rõõmus erinevalt teistest sünfooniatest, kus on suured probleemid)
• 9 sümfoonia „Laul maast“ – kantaatsümfoonia, epiloog
• 10 sümfoonia – lõpetamata (Mahler palus enne enda surma naisel Annal need hävitada, kui ta ei teinud seda, vaid lasi mustandid trükkida).

MK: „Laulud surnud lastest“

* Tema 4-s sümfoonia on kirjutatud tema varases loominguperioodis, mil ta oli Viini Riigi Ooperi dirigent ning see on 5-osaline hiigelkoosseisuga monumentaalne (2-3 sümfoonia väljendavad monumentaalset mõtlemist, aga 4-ndas võetakse pille vähemaks jne) teos.
* 6-ndas sümfoonias „Traagiline“ ei näe ta vaeva ( 5 ja 7-ndas sünfoonias oli tal võitlus inimestega ja ta nägi võimalikkust võidelda) ning see on 4-osaline klassikaline teos..
* 1903 „Laulud surnud lastest“
* 6 sümfoonia sisaldab palju elemente.
* 8 sümfoonia on Mahleri loomingu tipp. Seda iseloomustab monumentaalsus (sarnasus Beethoveni 9-nda sümfooniaga). Teoses ülistatakse elu, ilu, harmooniat. Seda sümfooniat tuntakse tuhande sümfoonia all (nimi tuleneb sellest, et osalejaid oli 1029) ning see on pikk (1,5 tundi).

Mahleri materjal jaguneb kaheks: 1) aluseks Goethe „Faust“ (2-se osa lõpustseen); 2) Veni Creatus Spiritus koraal

*1907. kantaat „Laul maast“ tenorile, aldile + orkestrile. Inspiratsioon luulekogumikust „Hiina flööt“ (8.sajand)  Mahleril ei olnud siis parim aeg.
*Ta oli 9-nda sümfoonia suhtes umbuslik.
*10 sümfoonia lõpetas 1960. Briti teadlane.

Mahler ei olnud rikkast perest, tema peres oli 12 last ja isa oli voorimeesMahler oli trotsitäis, sai läbilöögi võime eluks. Gustav sai hariduse Viini konservatooriumis.
Richard Strauss (1864-1949)

Strauss on sakslane. Straussi seostatakse Mahleriga heliloojatena. Strauss sündis pillimehe perekonnas. Richard hakkas varakult klaverit ja viiulit õppima ning väikeseid palu komponeerima. Teda seostatakse Saksa võimu poliitilise poolega, ta on ametlik helilooja.
Žanrid: hilisromantilised sümfoonilised poeemid Wagnerilaadis, sümfooniad, ooperid
Tema teosed:sümfooinilised poeemid: „Macbeth“, „Don Juan“, „Surm ja kirgastumine“, „Nii rääkis Zarathustra“, „Don Quijote“, „Kangelase elu“; ooperid: „Salome“, „Elektra“, „Roosi kavaler“, Ariadne Navosel“; sümfooniad (programmilised): „Alpi sünfoonia“ ja „Sinfonia Domestica“ (ehk kodusümfoonia).
Strauss elas sellest ajas üle, kus ta elas (sarnane Rahmaninoviga)nad jätkasid uute sümfooniate loomist peale I maailmasõda, kuigi stiil oli muutunud (erinevus Sibeliusega, kes lõpetas uute sümfooniate loomise).
Tema isa oli kontsertmeister ja soolode mängija.
Straussil oli Wagneri ooperitega kokkupuude hiljem.
Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis.
Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga).
Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. Ning tema dirigendikarjäär oli särav elu lõpuni. Straussi produktiivsus on võrreldav Mozartiga, kuid tema muusika jaguneb lavaliseks ja instrumentaalmuusikaks. Straussi üheks eeskujuks oli Wagner, kuid samuti ka Liszti programmilisus. Temaatika pärineb kirjandusest.

Allikas: Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

See artikkel on retsenseerimata.

Õpikud