Hõõrdejõud ja hõõrdetegur
Kui kaks keha on kokkupuutes ning nad püüavad teineteise suhtes liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud, mis takistab nende kehade liikumist.
Ka hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega – kokku puutuvate kehade koostisosakesed (molekulid, aatomid) mõjutavad teineteist elektomagnetiliste jõududega.
Hõõrdejõudu on kolme liiki: seisuhõõrdejõud – mõjub kehade vahel, mis küll soovivad teineteise suhtes liikuma hakata, kuid veel ei liigu ning liugehõõrdejõud – mõjub kehade vahel, mis libisevad mööda nende kokkupuutepinda ning veerehõõrdejõud – mõjub kehade vahel kui kehad veerevad teineteise pinnal.
Hõõrdejõud on alati kehade vahelise kokkupuutepinna sihiline ning tema suund on keha liigutavale jõule vastupidises suunas.
Hõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooni jõuga:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikud
Harjuta eesti keelt A2-B1
Liitmine 20 piires
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Liitmine ja lahutamine 10 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Ioonid
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
kus F – hõõrdejõud, μ – hõõrdetegur ja N – toereaktsioonjõud.
Kehade vahel mõjuva hõõrdejõu suurus sõltub: (1) kehade vahelisest rõhumisjõust (mis on sama suur kui toereaktsioonijõud, kuid sellega vastassuunaline); (2) kokku puutuvate kehade materjalidest ning (3) kokku puutuvate pindade töötlusest. Samuti sõltub hõõrdejõu suurus kehade liikumise olemusest – veeremise puhul on hõõrdejõud väiksem kui libisemisel.
Seega kui soovime muuta kehade vahelist hõõrdejõudu, peame leidma mooduse rõhumisjõu muutmiseks või muutma kokku puutuvate pindade materjale ja/või nende pinnatöötlust. Tavaliselt vähendab pindade silumine kehade vahel mõjuvat hõõrdejõudu.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kokku puutuvate materjale ja nende pinnatöötluse mõju hõõrdejõule, nimetatakse hõõrdeteguriks. Hõõrdetegur ei sõltu kokku puutuvate pindade vahelisest survest (rõhumisjõust) ega ka nende pindalast, samuti ei sõltu hõõrdetegur kokku puutuvate kehade kiirusest teineteise suhtes.
Siinjuures tuleks veel eristada seisuhõõrde- ja liugehõõrdetegurit. Kuna liugehõõrdetegur on alati väiksem kui seisuhõõrdetegur, siis on ka hõõrdejõud teineteise suhtes libisevate kehade vahel väiksem kui seisvatel kehadel.