Hõõrdejõud
Kui kaks keha puutuvad teineteisega kokku, siis esineb nende vahel vastastikmõju, mida nimetatakse hõõrdumiseks ning mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Selle vastastikmõju tugevust iseloomustatakse hõõrdejõu abil.
Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Hõõrdejõud tekib, sest kehade pinnakonarused haakuvad teineteisega.
Hõõrdejõudusid on kahte liiki: seisuhõõrdejõud ja liugehõõrdejõud.
Seisuhõõrdejõud on jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Keha hakkab liikuma vaid siis, kui temale mõjuv veojõud on suurem kui seisuhõõrdejõud. Kui üks keha libiseb mööda teise pinda, nimetatakse nende vahel mõjuvat jõudu liugehõõrdejõuks.
Liugehõõrdejõud sõltub kolmest tegurist: kehadevahelisest survest ehk rõhumisjõust, kehade pinnatöötlusest ja kokku puutuvatest materjalidest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Aatomid ja molekulid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Ratsionaalavaldised
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda tugevam on nende vahel mõjuv hõõrdejõud. Seega kui soovime vähendada hõõrdumist, peame vähendama kehade vahelist survet.
Mida suuremad on kokku puutuvate kehade pinnakonarused, seda tugevam on kehade vahel mõjuv hõõrdejõud. Seega kui soovime hõõrdumist suurendada, peame kokku puutuvate pindade krobelisust suurendama, kui aga vähendada, siis vähendama (näiteks asetama pindade vahele õli või mõnda muud määret).
Hõõrdejõud sõltub kokku puutuvate kehade materjalist – seega tuleb vajaliku hõõrdejõu saamiseks valida sobivalt kokku puutuvate pindade materjalid.
Samuti on hõõrdejõudu võimalik oluliselt vähendada kui asendada libisemine veeremisega.
Hõõrdejõud