I b rühm: Vask, hõbe, kuld

9. klass > Keemia > 3. Anorgaaniline keemia. Laiendatud konspekt olümpiaadideks

Tegemist on väheaktiivsete metallidega. Oks.astmed on muutuvad, kuid põühiliselt on tegemist Cu(II) , Ag(I) ja Au(III) ühenditega.

Kuumutamisel reageerivad mitmete mittemetallidega, eeskätt halogeenidega

anorgaaniline keemia41

Vask(II)kloriid – vase puhul pole oks.astme II näitamine kohustuslik

anorgaaniline keemia42

hõbebromiid – oks.astet I pole vaja näidata

anorgaaniline keemia43

kuld(III)fluoriid – ka siin piisaks kuldfluoriidist

*erandid

anorgaaniline keemia44

on oksüdeerija ja I- redutseerija, seetõttu

anorgaaniline keemia45

koos ei püsi ja vastavates reaktsioonides tekib vask(I)jodiid

 

anorgaaniline keemia46

anorgaaniline keemia47

* Hõbedaga annab fluor hõbe(II)fluoriidi, mis on enam vähem ainus püsiv Ag(II) ühend. AgF2 on ka ainus vees lahustuv hõbeda halogeniid.

Hapnikuga. Kuld ja hõbe vahetult ei reageeri. Vasega tekib alguses punakas vask(I)oksiid, mis hiljem oksüdeerub edasi mustaks vask(II)oksiidiks.

Väävliga. Ootamatult hästi reageerib väävliga hõbe (hapnikuga hõbe vahetult ei regeeri). Õhus ja toidus olevate väävliühendite toimel tekkib hõbeesemete pinnale musta Ag2S õhuke kelme. Eemaldada saab teda ammoniaakveega ( NH3) või naatriumtiosulfaadi (Na2S2O3 ) lahusega.

Pingereas paiknevad lõpus seega
– Veega ei reageeri
– Hapetest vesinikku välja ei tõrju ***
– Soolade lahustest tõrjuvad metalle välja vastavalt pingereale

anorgaaniline keemia48

Leelistega ei reageeri

*** Vask ja hõbe reageerivad lämmastikhappega ja kuuma kange väävelhappega, sest antud tingimustel on nitraatioon ja sulfaatioon on vesinikioonist tugevamad oksüdeerijad

anorgaaniline keemia49

Kuld lämmastikhappega ei reageeri , lahustub kuningvees

anorgaaniline keemia50

kasut. ka valemit

anorgaaniline keemia51

Õhuhapniku juuresolekul lahustub kuld ka KCN vesilahuses, seda kasutatakse kulla eraldamiseks maakidest.

 

Tähtsamad ühendid

Oksiidid:
vask(I)oksiidi (punane) – saab vask(II)ühendite redutseerimisel näiteks aldehüüdidega

anorgaaniline keemia52

(aldehüüdrühma tõestusreaktsioon)

Omadustelt on ta aluseline oksiid

anorgaaniline keemia53

Väävelhappega tekib vask(II)sulfaat, sest vask(I)sulfaat on ebapüsiv

anorgaaniline keemia54

Kuumas ja kanges happes on võimalik ka

anorgaaniline keemia55

Vask(II)oksiid (must) põhiliselt aluseline oksiid, mis ei reageeri veega. Reageerib hapetega

anorgaaniline keemia56

Leelistega praktiliselt ei reageeri. Saada on kõige lihtsam vastavast hüdroksiidist

anorgaaniline keemia57

Hõbeda ja kulla oksiid on tähtsusetud

 

Hüdroksiidid

Vask(I)hüdroksiid

anorgaaniline keemia58

või lihtsustatult

anorgaaniline keemia59

kollane , vees lahustumatu, kuid selgelt aluseliste omadustega aine. Saab vastavatest sooladest

anorgaaniline keemia60

Vask(II)hüdroksiid sinine sültjas sade, mida saab vask(II)soola tõõtlemisel leelisega

anorgaaniline keemia61

Keemilistelt omadustelt ülekaalukalt aluseliste omadustega. Reageerib hästi hapetega, kuid leeliste suhtes on enam vähem püsiv. Lahustub ammoniaagi vesilahuses, andes erksalt lillakassinise vask(II)tetraaminohüdroksiidi (Szchweitzeri reaktiiv) lahuse. Reaktsioon sobib Cu2+ ja ammoniaagi tõestamiseks.

anorgaaniline keemia62

Kulla ja hõbeda hüdroksiide ei tunta. Nende asemel tekivad vastavad oksiidid

anorgaaniline keemia63

niiske hõbeoksiid värvib punase lakmuse siniseks, seega on hüpoteetiline AgOH üsna tugev alus.

Halogeniidid olulisemad on fotograafias kasutatavad hõbedasoolad, eriti AgBr. Vees hõbedahalogeniidid ei lahustu (va AgF2) ja lahusesse saab neid viia ammoniaagi vesilahuse või naatriumtiosulfaadi lahuse abil (fotokinnisti). Hõbeda koordinatsiooniarv on 2 – teistel metallidel on ta suurem ( tavaliselt 4 või 6)

anorgaaniline keemia64

ja

anorgaaniline keemia65

Ühel juhul läheb hõbe komplekskatiooni (diaminohõbe) , teisel juhul kompleksaniooni (tiosulfatoargentaat) koostisse.

Sulfaatidest tähtsam

anorgaaniline keemia66

õigemini

anorgaaniline keemia67

Malahiit

anorgaaniline keemia68

vaskkarbonaatdihüdroksiid

anorgaaniline keemia69

roheline neerumustriga poolvääriskivi ja vasemaak. Enam vähem sama koostisega on ka sinine poolvääriskivi asuriit.

Kuumutamisel laguneb

anorgaaniline keemia70

Nitraatidest on olulisem soolatüügaste söövitamiseks kasutatav põrgukivi. Kuna hõbeoksiid on termiliselt ebapüsiv, siis selle soola lagundamisel tekib vaba metall

anorgaaniline keemia71

Kulla nitraadid on tähtsusetud, Vask(II)nitraat laguneb nii nagu enamus nitraatidest

anorgaaniline keemia72