i ja j täheortograafia
Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja – hoi-a.
mater-jal | mateeri-a, materi-aalne |
mil-jon | staadi-on |
ports-jon | sümpoosi-on |
komis-jon | vari-atsi-oon, vari-ant |
Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
I ja J-i õigekiri
Häälikute pikkused
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
ü järel ei kirjutata i-d, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu (vt morfoloogiline põhimõte). üi erandid on laensõnad rüiu ja süit.
ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide –ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult –ja): müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija.
Allikas: EESTI KEELE KÄSIRAAMAT
TEST: