IMETAJAD

Imetajad on piimanäärmetega loomad. Imetajate klassi kuuluvad meile hästi tuntud neljajalgsed koduloomad, sealhulgas koer ja kass, samuti paljud metsloomad, näiteks lõvi ja elevant.

Imetajate põhiliseks tunnuseks on nahas paiknevad piimanäärmed, mille nõrega nad toidavad oma poegi. Imetajad on selgroogsed loomad. Enamik neist ei hau mune, vaid sünnitab elusaid poegi.

Imetajad on levinud praktiliselt kogu maakeral. Nad puuduvad üksnes Antarktika siseosas, kus valitsevad ekstreemsed keskkonnatingimused. Antarktika rannaaladel esineb hülgeid ja vaalu. Põhjapooluse piirkonnas leidub jääkarusid, loivalisi, vaalalisi (narvalid).

Maailmas tuntud imetajaid:

Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini.

Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel, kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Naha üldpaksus ja tugevus erineb liigiti väga.

Imetajate ainsad hingamiselundid on kopsud.

Süda on 4-osaline (2 koda ja 2 vatsakest).

Eestis elab 65 liiki imetajaid. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid: hiired, oravad, mutid, rotid, siilid jne.

Eesti levinud imetajad:

Suurimetajatest on Eestis kõige rohkem metskitsi. Arvukuselt teisel kohal on halljänes ja valgejänes. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährik. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid.

Paljud suuremad loomad on jahiulukid ehk loomad, keda vastavalt seadusele võib jahihooajal küttida. Sõraline on taimtoiduline loom, kelle varvaste otsas on kõvad savainest sõrad ning tavalisemad sõralised on põder, metskits ja metssiga. Kiskluseks nimetatakse sellist suhet, kus üks loom (kiskja) toitub teisest loomast (saakloom).

 

Väiksemad kiskjad on rebane ja metsnugis, suuremad karu, hunt ja ilves. Konkurentsiks nimetatakse kahe looma võistlust toidu, elupaiga või partneri pärast ning peale jääb tugevam või paremini kohastunud loom. Tippkiskja on röövloom, kellel pole looduslikke vaenlasid (nt hunt).

Loe lisaks:

EESTI IMETAJAD

Karu püüab kala

Karu püüab kala

 

Eesti imetajad

Pruunkaru:

Mägironija karu:

Ilves:

Lõvi ja koer saavad sõbraks:

Lisainfo

See artikkel on retsenseerimata.