Impressionism

Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon „Tõusev päike“ Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne).
Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine).
Kirjanduses on impressionism sümbolism.
Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav.
Huviobjektid – idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant).
Üritati leida sisemist avarust – kujutada valgust (polüfoonilised võtted – ühel hetkel kihiti).
Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid.
Kirjanduses luuletajad: Baudelaire, Verlaire, Mallarme. Maalikunstis: Monet, Manet, Degas, Pissarro, Renoir.

Claude Debussy (1862-1918)

Claude_Debussy_ca_1908,_foto_av_Félix_Nadar

Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga „Kadunud poeg“ Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli žüriis.
Peamised žanrid: orkestri- ja kalveriteosed.
Peamised teosed: sümfooniline teos: „Fauni pärastlõuna“; ooper: „Pelleas ja Melisande“; „Nokturnid“-väikesed palad, kus peab väljenduma öömuusika; „Klaveriprelüüdid“ – 2 kogumikku; 3 sümfoonilist eskiiši (pala, mis loob pilti) – kuulsaim 3-st muusikalist „Meri“.
Claude mõistis Roomas 2-aasta jooksul, kui vananenud Pariisi konservatooriumi õpetatud meetodid on. Prantsusmaal hakkas ta aktiivselt kunstis ja kirjanduses kaasa rääkima. Teda köitis sümbolistlik luule (nt. vokaalminiatuurid „Viis poeemi“ Baudelaire sõnadele).
Kriitika tema sümbolistliku luule ja muusika kohta ei olnud eriti mõistev, sest seal deklameeriti, mitte ei lauldud.
Looming
Debussy’l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd „Fauni pärastlõuna“, mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy plaanis seda 3-osalise sümfooniana, kuid lõppvariant oli siiski 1-osaline. Esiettekanne 1894.
Põhineb ühel teenal: laskuval ja tõusval käigul(flööt). Kogu arendus on orkestri- ja saatepartiis, teema ei muutu. Fauni ja flööti pannakse kokku.
„Nokturnid“ – sümfooniline triptühhon on 3-osaline kokkumiksitud variant, kuid 3-s osa pole valminud. Korraga valmisid I osa „Pilved“ ja II osa „Pidustused“. Aasra hiljem lisandus III osa „Sireenid“ (lisas koori, naissolistid, kindel arv hääli ja kindel arv lauljaid). Debussy kirjutas selle teose 2 aasta jooksul.
MK: „Sümfooniline eskiis“; „Meri“ ( I „Koidust“, II „Lainete mäng“ ja III osa „Mere ja tuule kahekõne)
Debussy on pianist, dirigent, helilooja. Ta lõpetas Pariisi konservatooriumi, hiljem täiendas ennast Roomas.
Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillide suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline.
Klaver oli tema jaoks eriline. Esimene suurem teos süit „Bergamasque“ 1890-ndatel kirjutatud.
Debussy klaverimuusikas on hästi palju passaaži (üles-alla lainetamised, akordid üles-alla tervel klaveril).
Vastab üksteisele kaugeid helistikke, mis ei ole lihtne. Claudel ei olnud kerge täpne muusika (nt. Mozart), vaid hajus ja keeruline muusika, et tekitada impressioni.
Klaveril pedaliseerimine – muutub ilma vahedeta nii, et ei oska arvatagi. Ei puhasta akordi, vaid jätab tuleb jätta kõik kõlama, mis tekitab segase heli.
Debussy ja Ravell moodustavad 20.sajandi loomingu tuumiku.
Debussy klaverilooming, nt. „Lastenurk“: estambid, kujundid, prelüüdid, etüüdid.

Noore muusikuna oli ta Venemaal von Mecki juures kodus. Debussy korjas üles Mussorgski ideed, kuidas muusikat ülesehitada. Claude austas Mussorgskit, tajus ette tema uuendusi. Claude on öelnud, et tema ooper on Mussorgski „Boriss Godunovist“. Debussy ainuke lõpetatud ooper on „Pelleas ja Melisande“, mille materjal pärineb Mussorgski „Boriss Godunovist“. Claude töötas 10 aastat selle teose kallal. Uuendused muusikaliselt: *ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest; *selles ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused; *inimene on saatuse meelevallas; *tegelased on abstraksed (surm, inimene, armastus ja saatus); *uuendused harmoonias (harmoonia – taust, mis meloodiale kõlab; meloodia on viis). Klassikaline funktsionaalne harmoonia (dominant, subdominant, toonika): laadi lisas mõtlemise (duur, moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega.

Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid). Impressioniste (Debussy, Ravel) huvitasid akordite omavahelised suhted, alluvu üksteisele, akordide omavahelisi kõlalisi erinevusi.

Loe lisaks: Claude_Debussy

Maurice Ravel (1875-1937)

Maurice_Ravel_1912

Peamised žanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika.
Teosed: *orkestrimuusikasümfoonilised süidid: „Hispaania rapsoodia“, „Hane-ema“ (hiljem selle põhjal ballett), „Nooblid“ ja „Sentimentaalsed valsid“ (hiljem ballett „Adelaide“);
*ooperid: „Hispaania tund“, „Laps ja võlumaailm“; *balletimuusika: „Daphnis Chloe“, „Boolero“ (esitatakse orkstripalana, aga tegelikult on see 18 variatsiooni ühele teemale); *klaveriteosed: 1)süidid: „Couperini haud“, „Öine Caspard“, 2) 2 klaverikontserti, millest teine on kirjutatud vasakule käele; *vokaalsümfoonilised teosed: „Šeherezade“.
Muusikakuulamine: „Hispaania rapsoodia“; „Öine Caspard“

Maurice on prantslane, kellel on Hispaania mõjud. Tema isa oli prantslane, ema aga baski päritoli (Hispaania hõim)Raveli kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse.
Maurice on oma klaverimuusikasse kirjutanud sisse väga palju nüansse.
Ravel lõpetas Pariisi konservatooriumi 14-aastaselt klaverikompositsiooni eriala tudengiks.
Raveli ja Debussy teosed varases nooruspõlves idee poolest sarnased, kuid hiljem mitte.
Maurice klaveripala „Vetemängud“ –uus kõlaideaal.

Raveli ja Debussy võrdlus: Debussy eelistas värviküllaseid kõlasid, Ravelil oli väga konkreetne ja selge meloodia. Ravel pööras erilist tähelepanu rütmile ja kasutas Hispaania rahvatantse (rahvuslikud rütmid) haneerat ja boolerot. Ravel otsib värve ja üritab nendega mängida, aga rütmikäsitluses neoklassitsist (tagasipöördumine klassitsistlike reeglite juurde). Debussy on pigem maalija (hajub, mängib värvidega), Ravel on graafik (täpne, erksad ja keerulised rütmid).

Raveli teosed
1908. „Hispaania rapsoodia“ – 4-osaline süit, kus Ravel kasutab autentset Hispaania rahvaviisi.
Tema orkestriteosed on seotud balleti ja klaveriteostega. Alguses on ta kirjutanud kalveripala, see kasvab hiljem orkestriteoseks ja siis tavaliseks teoseks (nt „Hane-ema“ balletiks).
Vastupidine suund teoste esitamisel: esitatakse orkestriteosena, aga kirjutatakse balletiks, nt.“Boolero“ ja „Daphnis Chloe“.
Ballett, mida Ravel on nimetanud koreograafiliseks sümfooniaks (3-osaline), mis on kirjutatud Sergei Djagilevile (isiklik ettevõtmine Pariisis – Sergei käis Pariisis Vene kunsti jne näitamas, liikumise algataja, muusik, kunstnik).

*Ooperid:
1) „Hispaania tund“ on 1-vaatuseline opera buffa traditsioone taastab, mille alguseks on komöödia. Idee oli näidata orkestriliselt, kuidas sugutund toimib nagu kellavärk. Orkestriatsioon hästi värvikas, kastatakse tavatuid vahendeid (nt. piitsaplaksud, kukkuv käokell, 3 erinevat metronoomi). Muusikalised stseenid, parodeerib numbriooperit.
2) „Laps ja võlumaailm“ – ooper, kus on viirastuslik nägemus, uni: laps ei olnud enda mänguasju hästi hoidnud ja märkab äkki, et asjad tema ümber on ellu ärganud ning mõnitavad teda.
Orkestritämbrite kasutamine, pillidega piltide edasi andmine.

*Klaverikontsertid:
1) D-duur – Paul Wittgensteinile (pianist, kes kaotas sõjas ühe käe). Suhtleliselt kerge teema, et saaks ainult ühe käega mängida.
2) G-duur – pühendus Marguerite Long’ile. Iseloomulikud helged ja rõõmsad värvid.

*Kontsertrapsoodia viiulile ja orkestrile „Mustlanna“. Ravel viibis Ungaris Budabestis ja kuulis mustlasmuusikat ja võttis nende matetrjali. Viisi eeskuju, kuidas seda teost üles ehitada.
*“Öine Caspard“ –inspireeritud romantismi ajastu kirjaniku proosapoeemidestvalis välja 3 ja pealkirjastas need.
*“ Couperini haud“ – barokiaegsete teoste juurde tagasi (Bach, Hädel).

Allikas: Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

See artikkel on retsenseerimata.

Õpikud