Impulsimoment
Keha rigjoonelise liikumise korral kasutatakse keha liikumisoleku kirjeldamiseks lisaks keha liikumshulgale (p=mv) ka tema impulsimomenti.
Kui keha, mille mass on m liigub jääva joonkiirusega v mööda ringjoont, mille raadius on r, siis tema impulssmoment avaldub:
kus L – keha impulsimoment, p – keha liikumishulk, r – trajektoori kõverusraadius.
Keha impulsimomendi ühikuks on 1 kg⋅m2⋅s-1
Kui keha liigub mööda rigjoont ühtlase kiirusega, on tema liikumishulk:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Numbrilised seosed
Kell ja kellaaeg
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahused
Algebralised murrud
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Aatomid ja molekulid
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Harjuta eesti keelt A2-B1
Ионы
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Häälikute pikkused
Jane Snaith. Traumateadlik kool
kus p – keha liikumishulk, m – keha mass ja v – keha kiirus
Ringliikumise kirjeldamiseks kasutati nii nurkkiirust kui ka joonkiirust v:
kus ω – nurkkiirus; – raadiuse pöördenurga muutus; Δt – muutumiseks kulunud aeg; v – joonkiirus; r – trajektoori kõverusraadius
Seega saame impulsimomendi avaldada kas:
või
NB! Sarnaselt jõumomendiga loetakse vastupäeva pöörlemise impulsimoment positiivseks ning päripäeva pöörlemise impulsimoment negatiivseks.
Kui telg, mille ümber toimub ringliikumine, asub keha sees, nimetatakse liikumist pöörlemiseks ning vastavat impulsimomenti nimetatakse pöörlemishulgaks.
Kui telg, mille ümber toimub ringliikumine, asub väljaspool keha, nimetatakse liikumist tiirlemiseks ning vastavat impulsimomenti nimetatakse tiirlemishulgaks.