INGLISMAA

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

11. saj langes Inglise kuningriik korduvalt mitmete rünnakute ohvriks. 1066. aastal tungis Inglismaale Normandia hertsog Guillaume, alustades normanni vallutust Inglismaal. Edward Usutunnistaja oli surnud lastetult, krahv Harold sai kuningaks. Norra kuningas Harard Hardrada ründas, kuid Haroldil õnnetus Stamford Bridge laging võitaja nad tagasi lüüa. Normandia hertsog William väitis, et troon oli pärandatud talle ja läks laevastikuga Inglismaad vallutama, Harold hukkus ja William Vallutaja kuulutati uueks kuningaks. Tekkis Inglismaa- Normandia kuningriik. Inglismaa eliit kõneles 14. saj prantsuse keelt

Edward Usutunnistaja

Inglismaa

William Vallutaja (hertsog Guillaume)

Tapisserie de Bayeux - Scène 23 : Harold prête serment à Guillaume

Tekkis Inglismaa-Normandia ühisriik, tähtsamad ametikohad läksid normandiast ülikute kätte. Lõid ühtse riigiaparaadi, seadused ja kohtusüsteemi. Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika olid nüüdsest läbipõimunud. Anjou krahv Henry võimuletulekuga suurenesid Inglismaa valdused veelgi. Ingise kuningad muutusid Prantsusmaal võimsamateks valitsejateks kui Prantsuse kuningatel endil. Henry järel sai troonile Richard I Lõvisüda (1189-1199) –legendaarnne väejuht, kes kaitses Prantsusmaal Inglismaa valdusi. Kui ta hukkus lahingus sai võimu Maata John(1199-1216). 1215 hakkasid suuraadlikud Johni vastu mässama, sest maksud olid suurenenud ja maad kaotatud. Magna Carta Libertatum – Suur vabaduskiri on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. See koosneb hulgast dokumentidest, mille poolde pöördutakse ühise nime all. Sätestas, et kuningas peab alluma seadustele, määras kindlaks aadlike, vaimulike ja linnade õigused. Kõik olid võrdsed kohtu ja Jumala ees.

Inglismaa2

 

Henri III (1216-1272) ajal jätkus aadlike võimuvõitlus, taheti, et kuningas peaks nõu suure nõukoguga, kuhu kuulusid peapiiskopid, piiskopid, abtid, parunid ja krahvid.Seda hakati nimetama parlamendiks. 1265. a. kutsuti istungitele ka alamaadli, linnade ja maapiirkondade esindajaid, parlament muutus üleriigiliseks rahvaesinduseks. Ta jagunes ülemkojaks ja alamkojaks.

inglismaa3

Ajastu välispoliitikat kujundas suuresti Saja-aastane sõda (1337–1453) Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Sisepoliitikat aga aastatel (1455–1487) toimunud Rooside sõda.

Keskaja inglismaa

youtube_video

Inglismaa kuningad ja kuningannad

youtube_video