INIMENE JA KESKKOND

Kõike inimese poolt loodut meie ümber nimetatakse tehiskeskkonnaks. Inimese loodud tehiskeskkond on paratamatu ja inimeste järjest suurem ja pillavam tarbimine on tekitanud rohkesti ülemaailmseid probleeme. Inimese tegevuse käigus satuvad õhku, veekogudesse ja pinnasesse kahjulikud ained. Näiteks plastide põletamisel saastub õhk, tehaste heitveed hävitavad elu veekogudes ja samuti jõuavad need taimedesse ja seeläbi ka inimese organismi, põhjustades mitesuguseid haiguseid. Inimesed toodavad palju prügi ja seda tuleks vähendada. Tühjad klaaspudelid, plastpakendid ja metallpurgid tuleks sorteerida, et nende materjali saaks kasutada uute toodete valmistamiseks (korduvkasutus).

Loodust tuleb säästa ja nii loodust kui ka tehiskeskkonda tuleb väga hästi tundma õppida, et neid omavahel tasakaalus hoida. Elukeskkonna saastumine ja reostumine mõjutavad kõiki rahvaid. Näiteks kütuste põletamise käigus satub õhku süsihappegaasi ja teisi aineid. Põlemiseks kasutatakse hapnikku rohkem, kui taimed on võimelised seda taastootma. Nii tekib õhku üha rohkem süsihappegaasi, mille tagajärjel tõuseb kogu maakeral õhutemperatuur. Kui aga tõuseb Maa keskmine õhutemperatuur, siis sulavad igilumi ja jää ning tekkinud vee arvel tõuseb merepind, mis omakorda põhjustab üleujutusi. Riikide ja rahvaste ühised jõupingutused peaksid tagama jätkusuutliku arengu- rahu säilitamise maailmas ja rahvastevahelise koostöö, majanduse ja toodangu kasvu nii, et ei halveneks keskkonnatingimused. Selline arengutee peab rahuldama inimkonna vajadused ja hoolitsema selle eest, et järeltulevatele põlvkondadele oleks keskkond elamisväärne ja jätkuks loodusvarasid.

TEST:

Hong Kong

Linn Tianjin Hiinas

See artikkel on retsenseerimata.