INIMESE TEKKIMINE JA KUJUNEMINE

Ahvinimene (Australopithecus)

Umbes 4-6 miljonit aastat tagasi kujunes Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal välja ahvinimene. Kujutlege umbes pooleteise meetri pikkust, enam ahvile kui inimesele sarnanevat olendit, kes liigub kohmakalt, keha tugevasti ettepoole kaldu, kahel jalal, end aeg-ajalt oma pikkade, põlvini rippuvate kätega toetades.

australopithecus

Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem kui ahvil, kuid palju väiksem kui inimesel, kõnelda ta veel ei osanud, tal puudusid ahvile omased teravad kihvad, ta oli ahvist palju nõrgem ja kaitsetum. Seetõttu pidi ta leidma endale ohutuma elukeskkonna, kui seda olid mets ja rohtla. Selliseks ohutuks keskkonnaks sai vesi. Ahvinimene oli kahepaikse eluviisiga loom, kes suurema osa oma elust veetis vees, otsides jõgede ja järvede kaldaäärseilt madalikelt endale toiduks sobilikku – limuseid, söödavate veetaimede juuri, vähilisi jne. Kuival maal käis ta ainult ööbimas. Tänu vee-elule muutus ahvinimese välimus. Ta muutus täielikult kahejalgseks, sest käed olid tarvilikud veekogu põhjast toidu leidmiseks. Sogasest veest toitu otsides muutus labakäsi tundlikuks ja haaramisvõimelisemaks. Limuste kättesaamiseks tuli nende kojad purustada, seda oli hea teha kiviga. Ühtlasi tekkis nõnda harjumus kasutada toidu hankimisel abivahendeid. Aegamööda hakati neid käepärasemaks kujundama.

Ahvinimese leiukohad Aafrikas:

Africa,_australopitecines_discovery_sites

Osavinimene (Homo habilis)

Tööriistade valmistajaks polnud aga enam ahvinimene, vaid osavinimene (Homo habilis) – esimene inimese eellaste seas – keda juba õigusega inimeseks võib nimetada. Vanimad osavinimese jäänused on umbes 2,6 miljonit aastat vanad, nende tuntuim leiukoht on Olduvai kuristik Tansaanias.

Erinevalt ahvinimesest oli osavinimene juba maismaaloom, kes elatas end mitmesuguste loodusandide korjamisega. Puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukete vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad jne. moodustasid tema põhitoiduse. Loodusandide korjamist toiduks nimetatakse koriluseks.

Homo_HAbilis

Mõnikord sattusid korilastest osavinimesed kiskjaist mahajäätud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi – närilisi, kilpkonni, linde jt. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust.

Osavinimese tööriistad olid väga lihtsad, söödavate juurte ja näriliste urgude lahtikaevamiseks kasutati arvatavasti teravaotsalisi kaevamiskepikesi, jahipidamisel abistas puunui ja käepärased viskekivid. Lihalõikamiseks kasutati ovaalseid või pirnikujulisi kivisid, mille ühest otsast kujundati kildude äralöömisel kitsas, hambuline tera. Tööriistana sai kasutada ka teravaservalisi kivikildusid. Loomulikult oli osavinimesel tööriistu palju rohkem, kahjuks aga ei tea me neist midagi. Võrdluseks olgu öeldud, et näiteks šimpansid kasutavad 14 erinevat tööriista.

Loe lisaks: Homo_habilis

Sirgeinimene (Homo erectus)

Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi vahetas osavinimese välja sirgeinimene (Homo erectus). Ta erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks – sirgeinimese keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sellest ta oma nimegi on saanud. Sirgeinimene oli 140-160 cm pikk. Näo sarnasus ahvi omaga hakkas kaduma. Ahvile ja osavinimesele omane madal ja längus laup muutus kõrgemaks, laia ja madalat nägu iseloomustasid tugevasti esileulatuvad kulmuluud ning massiivne lõug.

homo_erectus_02

Sirgeinimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja kütid. Nende tähtsamaks tööriistaks ja relvaks kujunes pihukirves.

Tuli ja teised leiutised

Osavinimene astus otsustava sammu inimesekssaamise teel, hakates valmistama tööriistu. Sirgeinimene astus sel teel teise sammu, võttes kasutusele tule. Selleks pidi ta ületama tugeva vaimse tõkke. Teame ju, et loomades kutsub tuli esile hirmu, samasugust hirmu tule ees pidi tundma ka inimene. Sirgeinimene suutis oma hirmu ületada ning sai sedasi tule näol endale vägeva abimehe. Arvatavasti saadi esimesed söed välgulöögist süüdatud metsatulekahjust. Tuli andis sooja ning peletas eemale ohtlikke kiskjaid, suurendades inimese turvatunnet. Enam ei pidanud ta ka toorest toitu sööma. Liha, seemneid, mugulaid jm hakati tules küpsetama, tuhas hautama, kuumaksaetud kividel praadima, lõkkesuitsus suitsutama ning kuivatama. Võib isegi öelda, et tule kasutuselevõtmisega sai alguse moodne kokakunst. Ühtlasi oli tulel valmistatud toit kergemini seeditav ning seetõttu tervislikum toorest.

Ise tuld saada sirgeinimene veel ei osanud, seetõttu pidid ta lõket pidevalt põlevana hoidma. Hiinas, Pekingi lähedal on leitud sirgeinimese asulapaik, kus tuhakihi paksuse järgi otsustades on tuld ühtejärge põletatud sadu või isegi tuhandeid aastaid. Elukohta vahetades või jahiretkele minnes võeti hõõguvad söed loomulikult kaasa. Neid sai kanda kas õõnsas luu- või sarvetükis. Loomulikult pidi hoolitsema, et söed ei kustuks.

Tänu tulele avanes sirgeinimesel võimalus tunduvalt laiendada oma levikuala. Umbes 1 miljon aastat tagasi asus ta elama hoopis karmimate ilmastikutingimustega Euraasiasse. Tänu tulesoojale sai ka karmi kliimaga, seni asustamiskõlbmatutes piirkondades talutavalt ära elada.

Elumugavusi suurendas ka elamute kasutamine. Kõige algelisem neist oli tuulevari, mis koosnes maasepistetud okstest, mille vahesid tihendati raagude, lehtede, rohu või puukoorega. Kahest vastakuti asetatud kaldseinaga tuulevarjust sai hütt. Sama tehnikaga ehitati ka ümara põhiplaaniga ümaronne. Sageli kasutati eluasemetena koopaid.

Loe lisaks: Homo_erectus

Sirgeinimene pani aluse ka moeajaloole ja rätsepakunstile, hakates oma keha katma loomanahkadest valmistatud rõivastega.

Neandertaallane (Homo neanderthalensis)

Siiamaale oli inimese kujunemislugu üpriski lihtne. Ahvinimesele järgnes osavinimene, sellele sirgeinimene. Nüüd läheb see aga tunduvalt keerukamaks. Nimelt on sirgeinimesel kaks järglast – Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes umbes 250 000 aastat tagasi neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Kuna neandertaallane elas Euraasia varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000-40 000 aastat tagasi, siis vaatleme kõigepealt teda. Kuna esimesena leiti nende luid Saksamaalt Neandertali- nimelisest paigast, siis nimed said nad just selle koha järgi

Neandertaallane oli 160-165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja sirgeinimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertaallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Nende aju oli umbes sama suur, või võib olla natuke suurem, kui tänapäeva inimesel.

Neandertaallane

Neandertaallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Nad matsid oma surnuid spetsiaalsetesse haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi.

Neandertaallased kohanesid külmaga ning elutsesid kõikjal, kuhu jää otseselt ei ulatunud. Karmides tingimustes jätkus neil jõudud aga ainult enda elushoidmiseks. Neandertaallase areng peatus ja lõpuks suri nende liik välja. Nad olid väga osavad kütid ning küttisid suuri loomasid nagu; põhjapõdrad, koopakarud ning isegi mammuteid. Arvatakse, et nad oskasid juba kõnelda, keel oli neil ilmselt algeline, kuid nad oskasid moodustada sõnu ja said seeläbi üksteisele olulist infot edasi anda.

Tarkinimene (Homo sapiens) ja tark tarkinimene (Homo sapiens sapiens)

Tarkinimene (Homo sapiens) kujunes sirgeinimesest erinevatel andmetel umbes 200 000 aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 000 aastat tagasi on osa neist sealt välja rännanud ning aegamööda asustanud kogu Euraasia, tõrjudes sealt välja neandertaallased.

Inimese ränne

Ta on hiljem asustanud ka Ameerika ja Austraalia. Tänapäeval veel täpselt teadmata põhjusil on tarkinimene jagunenud kolmeks rassiks:

  1. valged ehk europiidid Euroopas, kelle hulka kuuluvad ka kaasaegsed eestlased;
  2. kollased ehk mongoliidid Aasias ja Ameerikas;
  3. mustad ehk negriidid Aafrikas ja Austraalias.

Homo sapiens

Tarkinimene sarnanes väga nüüdisinimese, ehk nagu teda sageli nimetatakse targa tarkinimesega (Homo sapiens sapiens), olles temast võibolla vaid veidi robustsem.

Inimese areng

Ahvinimene (Australopithecus)

Australopithecus_afarensis_new

Sirgeinimene (Homo erectus)

homo_Erectus

Neandertaallane (Homo neanderthalensis)

Homo-neanderthalensis

Inimeste ränne:

Aafrikast väljaränne

Inimeste ränne

See artikkel on retsenseerimata.