Inimtegevus erinevates loodusvööndites ja mäestikes
Loodusvööndid mõjutavad inimeste riietust, toitumist ja eluasemeid. Rannikualade inimesed tegelevad kalapüügi ja mereandide kogumise või kasvatamisega.
Tasandike inimesed tegelevad põllumajandusega:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruumilised kujundid
Silbitamine algklassidele
Lahused
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Haridustreff 2023 loengud
Häälikute pikkused
Jäätmed pole kõigest prügi
Liitmine 10 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Funktsioonide graafikud
Euroopas kasvatatakse ja süüakse palju kartulit, Kagu-Aasias aga hoopis riisi, sest selle kasvatamiseks on seal soodne kliima. Parasvöötme inimestel määrab aastaaegade rütm elatiseks saamiseks vajalikke tegevusi, suvel varutakse talveks toitu (nt tehakse heina, korjatakse marju ja seeni). Rohtlarahvastel on parimad tingimused maaviljeluseks, kevad on niiske, suvi kuum, ja päikseline, mullad viljakad.
Inimene mõjutab kogu maakera elustikku ja pinnamoodi. Iga loodusvööndi elanikud on kujundanud oma kultuuri- ja sotsiaalse keskkonna ning arendanud majandust vastavalt looduslikele eeldustele.
Infoühiskonna kiire areng aga ühtlustab maakera erinevate piirkondade erinevusi. Ka Namiibia rahvad kasutavad savannis mobiiltelefone ja kõrgmägedes vaadatakse televiisorit.
Maakera mägised piirkonnad on vaatamata suurtele kõrgustele siiski asustatud inimeste poolt. Nendel inimestel tuleb hakkama saada väga karmides tingimustes: õhk on hõre, õhurõhk madal, temperatuuri kõikumised väga suured. Jõed on kärestikulised, võib esineda maavärinaid, maalihkeid, rusuvoolusid. Peamine elatusallikas on karjakasvatus, väikepõllundus, maavarade (kuld, hõbe, tina, raud) kaevandamine. Peruu Andides elavad inkad, kes koovad käsitsi eredavärvilisi rahvariideid ja kannavad neid igapäevaselt.
Pisikestel põllulappidel kasvatavad nad tubakat, puuvilla, kohvi ja maisi. Nende peamiseks villaloomaks on laamad.
Titicaca järve ääres kasvatatakse kartulit ja elatakse pilliroost ehitatud saartel.
Sealne piirkond ongi kartuli kodumaa. Turistidele pakub huvi 2000m kõrgusel merepinnast väljakaevatud iidne inkade püha linn Machu Picchu:
Elatist teenivad põlisrahvad käsitöö müügist ja turistide teenindamisest, karja ja põldu peavad oma vajaduste tarbeks.