Inimtegevus erinevates loodusvööndites ja mäestikes
Loodusvööndid mõjutavad inimeste riietust, toitumist ja eluasemeid. Rannikualade inimesed tegelevad kalapüügi ja mereandide kogumise või kasvatamisega.
Tasandike inimesed tegelevad põllumajandusega:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
Euroopas kasvatatakse ja süüakse palju kartulit, Kagu-Aasias aga hoopis riisi, sest selle kasvatamiseks on seal soodne kliima. Parasvöötme inimestel määrab aastaaegade rütm elatiseks saamiseks vajalikke tegevusi, suvel varutakse talveks toitu (nt tehakse heina, korjatakse marju ja seeni). Rohtlarahvastel on parimad tingimused maaviljeluseks, kevad on niiske, suvi kuum, ja päikseline, mullad viljakad.
Inimene mõjutab kogu maakera elustikku ja pinnamoodi. Iga loodusvööndi elanikud on kujundanud oma kultuuri- ja sotsiaalse keskkonna ning arendanud majandust vastavalt looduslikele eeldustele.
Infoühiskonna kiire areng aga ühtlustab maakera erinevate piirkondade erinevusi. Ka Namiibia rahvad kasutavad savannis mobiiltelefone ja kõrgmägedes vaadatakse televiisorit.
Maakera mägised piirkonnad on vaatamata suurtele kõrgustele siiski asustatud inimeste poolt. Nendel inimestel tuleb hakkama saada väga karmides tingimustes: õhk on hõre, õhurõhk madal, temperatuuri kõikumised väga suured. Jõed on kärestikulised, võib esineda maavärinaid, maalihkeid, rusuvoolusid. Peamine elatusallikas on karjakasvatus, väikepõllundus, maavarade (kuld, hõbe, tina, raud) kaevandamine. Peruu Andides elavad inkad, kes koovad käsitsi eredavärvilisi rahvariideid ja kannavad neid igapäevaselt.
Pisikestel põllulappidel kasvatavad nad tubakat, puuvilla, kohvi ja maisi. Nende peamiseks villaloomaks on laamad.
Titicaca järve ääres kasvatatakse kartulit ja elatakse pilliroost ehitatud saartel.
Sealne piirkond ongi kartuli kodumaa. Turistidele pakub huvi 2000m kõrgusel merepinnast väljakaevatud iidne inkade püha linn Machu Picchu:
Elatist teenivad põlisrahvad käsitöö müügist ja turistide teenindamisest, karja ja põldu peavad oma vajaduste tarbeks.