ISLAM JA KALIFAAT

beduiinid – araabia rändkarjakasvatajad
prohvet – Jumala saadik ja sõnumitootja, Muhamedi tiitel
islam – usk, millele pani aluse prohvet Muhamed
moslem – islami järgija
kaliif – Muhamedi järglane ja asemik
džihaad – moslemite püha sõda islami kaitseks

Enne islami teket oli valdav osa araablasi beduiinid, kes elasid hõimudena ja rändasid koduloomadega (kaamelid, hobused ja lambad) läbi kõrbe paremate karjamaade otsinguil. Punase mere rannikul kasvatati oaasides viljapuid ja hariti põldu. Kaubalinnadeks olid Jathrib (Medina) ja Meka.

Islam

Meka ja Mediina asukohad

Araablastel oli palju jumalusi, Mekas pühamu Kaaba, kus neid oli lausa 360. Muhammed Ibn Abd Allah sündis Mekas 570. Aastal. Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib. Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees, ta abiellus jõuka lesega, reisidel tutvus ta kristlusega. Kui Muhammed Meka ümbruse mägedes ringi uitas sai ta oma esimese ilmutuse (siis oli ta 40 aastat vana). Talle ilmus nägemus – hirmuäratav kuju, kelles Muhammed tundis ära peaingel Gabrieli, kes ütles, et ta on valitud Allahi (ainujumala) saadikuks ja peab hakkama tõelist usku kuulutama.

Meka:

Muhamed kuulutaski Mekas, et on üks Jumal, kelle ees kõik inimesed on võrdsed, ja rikkamad peaksid vaeseid aitama.

Koht, kus Muhamed sai ilmutuse:

Muhamedi kuulutatud usku nimetataksegi islamiks, usu järgijad on moslemid. Teda nimetatakse prohvetiks, 22  aastat sai ta sõnumeid Jumalalt. Kaupmehed olid selle usu vastu, sest kartsid kaotada äri, mis õitses teiste jumaluste kujukeste jne kaubeldes. Tekkis vastasseis. 622. aastal põgenes Muhamed kaaslastega Mediinasse, kus rajas esimese islami kogukonna. See sai nende ajaarvamise alguseks.

Muhammedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. Aastatel 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime  pannes aluse kalifaadile. Kaaba puhastati teiste jumalate kujudest ja pühitseti Allahile. Muhammed harrastas vastavalt islami õpetusele polügaamiat. Tema lemmiknaiste hulka kuulus ‘Ā’ishah, kellega prohvet abiellus, kui too oli 6aastane ja kelle süütuse ta võttis, kui tüdruk oli 9-aastane. 632, kui ta suri, oli enamus Araabia poolsaarest islami vastu võtnud.

Rashiduni kalifaadi laienemine

Islami 5 sammast: usutunnistus, palvus, annetamine, paast ja palverännak.

Muhameedi järglased rajasid impeeriumi, mille valitsejad olid kaliifid ja riik kandis kalifaadi nime. Kaliifile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim.

Truudusevanne Abu Bakrile

Taheti hakata oma maaalasid laiendama ja hakati pidama püha sõda e džihaadi.

Kalifaadid: Abbassiidide kalifaat (750–1258), Fatimiidide kalifaat (909–1171), Córdoba kalifaat, Omaijaadide kalifaat, (7. sajand8. sajandil, Islami kuldajal.

Juba 1. sõjaga hõivati hulk uusi alasid: kogu Araabia poolsaar, Pärsia, Süüria, Mesopotaamia, Palestiina ja Egiptus. 8.saj. laius Araablaste riik Atlandi ookeanist Indiani. Inimesed võisid jääda oma usu juurde, kuid pidid see-eest tasuma maksu, millest moslemid olid vabastatud. Peagi vahetas suurem osa elanikkonnast usku. Kalifaat jagati piirkondadeks, mida hakkasid valitsema emiirid.  661. aastal Muhamedi väimees Ali tapeti ja võimule sai kaliif, kes viis pealinna Damaskusesse ja hakkas võimu pärandama isalt pojale ning võttis üle kohalikud kombed. Šiiitid (Ali toetajad), ei toetanud võimuvahetust ja eraldusid sunniitidest moslemi peavoolust. Šiiidid moodustavad tänapäeval 15% moslemitest. 750. a. toimus järjekordne paleepööre ja pealinnaks sai Bagdad. Hakkas kalifaadi hiigelaeg – vallutusi enam ei tehtud, õitsema hakkasid majandus ja kultuur. Kunstlikud niisutussüsteemid võimaldasid põllumajandusel  areneda.

Omaijaadide kalifaat 750.aastal

Kalifaadi maad olid arenenumad, kui Lääne-Euroopa riigid. Kaubanduslinnad Buhhaara, Meka, Damaskus, Aleksandria ja Kairo kasvasid veelgi.  10. sajandil jagunes Kalifaat kolmeks rivaalitsevaks kalifaadiks. Keskustega Bagdad, Kairo ja Cordoba. Islamimaailma jäi ühendama veel usk ja araabia keel.

 

araabia-20-728

Islami ajalugu:

See artikkel on retsenseerimata.