ISLAMI KULTUUR

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

mošee- moslemite palvepaik

minarett – mošee juurde kuuluv torn, kust usklikke palvele kutsutakse

imaam – palvejuht mošees

koraan – islami pühakiri

Olles vallutanud kõrgkultuuriga Pärsia, Süüria, Bütsantsi ja Egiptuse alad hakkas islam  vallutatult maadelt üle võtma kultuuri (Pärsialt naiste näokatted) ja kombeid, õpiti palju teaduse vallas. Erinevad kultuurid sulandusid. Kaliifid soodustasid kultuuti arengut. Suured raamatukogud rajati ülikoolide kõrvale Bagdadisse, Damaskusse, Kairosse ja Festi. Seal said riigis ringirändavad teadlased töötada. Olles vallutanud Pürenee, rajasid nad ka sinna uusi linnu, haiglaid ja ülikoole. Talupoegadele oli oluliseim, et nad õpetasid ehitama niisutussüsteeme. Hispaanias, mis oli kaliifide valitsusala oskas enamus inimesi lugeda ja kirjutada, sealsed kristlasedki õppisid ära araabia keele, et tutvuda kõrgkultuuriga ja viisid selle seejärel Euroopasse – näiteks Hiina kompass, Indiast numbrimärgid ja malemäng, araabia keelsed sõnad.

Mošeed olid ehituskunsti peamised väljendajad, algselt palvetati küll lageda taeva all, aga peagi leiti, et ilmastikutingimuste eest leiab varju hoones, kuna isikute ja loomade kujutamine oli keelatud, kaunistati mošeed oranmentide, koraanivärsside ja mosaiikidega. Minarettidest (mošee tornidest) kõlab 5x päevas kutse imaamile (palvusele). Kui muidu pole palvuseks Mošeesse tulek kohustuslik, siis reede lõunapalvusele oodatakse kõiki mehi.

Imaam:

Islam4

Ehituskunsti tippsaavutused olid ka paleede ehituses, Bagdadi kaliifi palee –Roheline kuppel. Kuldsed väravad, marmorist ehitis ja purskkaevudega ilu- ja viljapuuaiad olid imeilusad.

 

Enne islamit valitses Araabias suuline pärimus. Islami ja koraani levikuga jõudis kirjakunst kõikjale Araabia aladele.

Süüria kuntstniku poolt tehtud koraani tiitelleht ca 900. aastast:

Islam5

Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi, mis peaingel Gabriel Muhamedile oli väidetavalt lugenud ajavahemikul 610632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks “(ette)lugema”. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhamedi lähikondlaste poolt peale Muhamedi surma. Kaliif Uthmani valitsusajal (644-656) sai teos lõpliku kuju. Jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, mis on järjestatud pikematest lühemateni. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on moslemitele meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas.

Kuidas palvetada islamis:

youtube_video

Kuulsaim kirjanduslik teos oli “Tuhat ja üks ööd”, mis koosnes paljude rahvaste muinasjuttudest ja kirjutati üles araabia keeles ning tegevuspaigaks Bagdad ja kaliifipalee. Teos annab väga hea pildi tolleaegsest elukorraldusest.

Kolm sajandit püsis araabia teadus tipus. Arun-ar-Rashidi (786-809) ajal  loodi Bagdadis teaduslike tekstide tõlkimiseks eraldi uurimisasutus – tarkuse maja.

Islam6

See oli nii raamatukogu kui ka observatoorium. Araablased õppisid palju ning võtsid üle vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste tööd tõlgitigi araabia keelde. Kõige kõrgemalt hinnati Vana-Kreeka filosoofi Aristotelest.

Varajasemad teaduslikud käsikirjad abassiidide perioodist:

SONY DSC

Araabia kuulus õpetlane Ibn Rud, kes oli pärit Hispaaniast, pühendas oma elu Aristotelese teoste uurimisele. Teda nimetatakse Euroopa päraselt Averroeseks.

Averroese kuju Hispaanias, Cordobas:

islam8

Ka araablastel endil oli silmapaistvaid saavutusi mitmetes teadusharudes. Nad tegelesid veel ka astronoomia ja astroloogiaga. 9.saj. rajati kalifaadis juba kaks observatooriumi, täheteadlased arvestasid välja maakera ümbermõõdu ja eksisid vaid 1 km. Araablaste kartograafia oli äärmiselt täpne ja leidis kasutust uusajalgi.

Al- Idrisi maailmakaart:

islam9

Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas.

Arst õpib kirurgilist kompleksmeetodit:

islam10

Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina (umbes 930-1037).

youtube_video

 

Teda kutsutakse araabia pärasel Avicennaks. Pärsia teadlane, kes on tuntuks saanud peamiselt oma aja parima arsti ja filosoofina. Ta tegeles ka astronoomia, keemia, geoloogia, loogika, paleontoloogia, matemaatika, füüsika, poeesia ja psühholoogiaga ning töötas õpetajana. Ta on kirjutanud kokku pea 450 uurimust väga erinevatel teemadel, millest umbes 240 on tänapäevani säilinud. Tema pani kirja ka raamatu „Arstiteaduse kaanon“. Veel sajandeid hiljem kasutati seda raamatut.

islam11

Araabia arstid tegid keerukaid operatsioone ning ravisid nii sise- kui ka silmahaigusi, mõistsid nakkushaiguste olemust, avastasid piirituse desinfitseeriva mõju ja rõhutasid hügieeni. Välja kujunes farmakoloogia ehk ravimiteadus.