Jäävusseadused
Liikumishulk (impulss):
kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus(m/s)
Liikumishulga jäävuse seadus:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Funktsioonide graafikud
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Растворы
kus – I keha liikumishulk enne vastastikmõju, – II keha liikumishulk enne vastastikmõju jne ning – I keha liikumishulk enne vastastikmõju, – II keha liikumishulk pärast vastastikmõju jne (liikumishulga ühik: kg∙m∙s-2)
Reaktiivliikumise valem:
kus M – raketi mass (kg), V – raketi kiirus (m/s), m – välja voolanud gaaside mass (kg), v – gaaside voolukiirus (m/s).
Ideaalse gaasi rõhk:
kus: p – ideaalse gaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk (Pa), n – molekulide kontsentratsioon (m-3) – n=N/V (N – osakeste arv anumas; V – anuma ruumala – m3), – molekulide ruutkeskmine kiirus (m2/s2).
Jõu poolt keha liigutamisel tehtav mehaaniline töö:
kus A – mehaaniline töö (J), F – keha liigutav jõud (N), s – jõu mõjul sooritatud nihe (m) ja α – nurk kehale mõjuva jõu ja sooritatud nihke vahel (rad või °) ehk s•cosα on jõu siht!
Jõu poolt töötamisel arendatav võimsus:
kus N – võimsus (W), A – mehaaniline töö (J), Δt – töö sooritamise aeg (s)
Kineetiline energia:
kus Ek – keha kineetiline energia (J); m – keha mass (kg), v – keha kiirus (m/s)
Maapinnalt üles tõstetud kehale mõjuva raskusjõu potentsiaalne energia:
kus Ep – keha(le mõjuva raskusjõu) potentsiaalne energia (J), m – keha mass (kg), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt g=9,81 m/s2 ≈ 10 m/s2), h – keha kõrgus potentsiaalse energia nullnivoost – tavaliselt maapinnast (m).
Deformeeritud kehas tekkiva elastsusjõu potentsiaalne energia:
kus Ep – deformeerunud keha(s tekkiva elastsusjõu) potentsiaalne energia (J), k – keha jäikustegur (N/m); Δl – keha deformatsioon (m)
Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus:
Kus Ep1, Ek1; – süsteemi kineetiline ja potentsiaalne energia protsessi alguses, Ep2, Ek2 – süsteemi kineetiline ja potentsiaalne energia protsessi lõpus (energiaid mõõdetakse J) NB! E1 = Ep1+ Ek1 – süsteemi mehaaniline koguenergia
Mehaanilise koguenergia muutuse kui mehaaniline töö mõõt:
kus ΔEmeh = E2 – E1; – süsteemi mehaanilise koguenergia muutus (E2 – mehaaniline energia protsessi lõpus, E1 – mehaaniline energia protsessi alguses), A – välisjõudude poolt süsteemiga tehtav töö, A´ – süsteemi poolt (välisjõudude ületamiseks) tehtav töö.
Jõumoment:
kus M – jõumoment (Nm); F – jõud (N), l – jõu õlg (m)
Pöörlemisteljega keha tasakaal:
kus F1, F2, F3, … FN on kehale mõjuvad keha pööravad jõud (N) õlgadega vastavalt l1, l2, l3, … lN (m)
Impulsimoment:
kus L – keha impulsimoment (kg∙m2∙s-1), p – keha liikumishulk – impulss (kg∙m∙s-1), r – trajektoori kõverusraadius/pöörlemisraadius (m), v – keha joonkiirus (m/s), ω – keha nurkkiirus
Impulsimomendi jäävuse seadus:
Kui
siis
kus M1, M2, …, MN – kehale mõjuvad jõumomendid (Nm), L1, L2, … L3 – kehade impulsimomendid ühel ajahetkel ning L1, L2, … L3 – kehade impulsimomendid mingil teisel ajahetkel (impulssmomendid kõik kg∙m2∙s-1).