JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSU LAIENEMINE

10. klass > Ajalugu > 1. kursus

Juulis hakkasid mässama ka saarlased piirates sisse Pöide ordulinnuse ja neil õnnestus see alistada. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed, kuna ordumeister oli sealt lahkunud ning selle kaitseta jätnud. Ordul õnnestus venelased tagasi tõrjuda, kuid abi paluti Saksa ordu kõrgmeistrilt Preisis. Sügisel saabusid Preisi väed. Harjumaal olid eestlaste käes veel Varbola ja Lohu linnused, kuid Preisi ja ordu ühendatud väed vallutasid need ning Harjumaa tapeti tühjaks.

1344 a. liikus orduvägi Saaremaale, kus vallutati saarlaste linnus ja tapeti nende juht Vesse. Järgmisel aastal tulid orduväed taas Saaremaale rüüsteretkele, mille peale saarlased palusid rahu. Sõlmiti leping, mille järgi saarlased pidid loovutama oma relvad, oma linnuse lammutama ja ehitama Maasilinna ordulinnuse ning pidid jätkama Kuressaare piiskoplinnuse ehitamist. Selle võitlusega võib muistse vabadusvõitluse lõppenuks pidada. 1346 a. müüs Taani kuningas Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule, kes selle hiljem Liivi ordule üle andis. Harju-Viru vasallid aga oma õigusi ei kaotanud vaid need laienesid veelgi.

Eesti pärast Jüriöö ülestõusu.

Eesti pärast Jüriöö ülestõusu.