KAASHÄÄLIKUÜHEND

4. klass > Eesti keel > 1. poolaasta

Kui sõnas on kaks või enam erisugust kaashäälikut kõrvuti, siis moodustavad need kaashäälikuühendi.

Kaashäälikuühendis märgitakse kõik häälikud ühe tähega.

Sõna võib alata kaashäälikühendiga. Kaashäälikuühend võib olla ka sõna keskel. Sõna võib ka lõppeda kaashäälikuühendiga.

TEST:

Kaashäälikuühend

Kaashäälikuühend. Aseta sõna õigesse kasti

Kaashäälikuühend sõna alguses, keskel või lõpus

 

 Näited:

Ei ole kaashäälikuühendit Kaashäälikuühend sõna algul Kaashäälikuühend sõna keskel Kaashäälikuühend sõna lõpus
maa
lained
lauad
kuused
hüppas
leppima
olukorraga
triibulised
klassis
praeb
trummidega
trumm
vintskles
kunstnik
lasteaed
sirge
katsetas
pilved
lambad
drad
trega
piklik
plikult
pselt
plikult
ndisin pselt
kuusk
laisk
kokakunst
piilupart
kaks
sild
rv

 

Õige Vale
aktus akktus
artiklid artikklid
ettevõtlik ettevõttlik
hapnikupuudus happnikupuudus
hinded hinnded
homsed hommsed
kaslane kasslane
kirsipuud kirssipuud
kristalne kristallne
kuplid kupplid
kämblad kämmblad
kümned kümmned
leplikult lepplikult
linlane linnlane
luksus lukksus
lõplik lõpplik
mingi minngi
mõtlik mõttlik
märtsis märttsis
mäslema mässlema
nukralt nukkralt
petlik pettlik
varsti varssti
vorst vorsst
värske värsske

 

Kui lisada sõnas kaashäälikule teine kaashäälik, moodustub kaashäälikuühend. 

KASS             KLASS

KANA            KANDA         KANGA

KALA             KALDA         KALJA

PESA             PESTA

TAMM            TRAMM

KUUP            KRUUP

LAAS             KLAAS          LAAST

TULI               TULBI           TUBLI            TULDI

LAMA             LAMBA

PILLE             PRILLE

SAMA            SAMBA