KAROLINGIDE RENESSANSS

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, mis võeti küll eeskujuks, kuid eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Piiskopikirikute ja kloostrite juures olid koolid, kus õpetati vaimulikke, kuid nende tase oli peale Rooma riigi kokkuvarisemist alla käinud, preestiametis oli hulga preestreid, kes ei osanud üldse ladina keelt.  Probleemi suurendas tõsiasi, et suur osa riigi valitsemise tehnilisest poolest ja arvepidamisest oli samuti vaimulike õlul. Karl pidas vajalikuks, et kõik inimesed vähemasti usu põhitõdedest aru saaksid ja nõudis kõigilt kloostritelt ja piiskoppidelt avalike koolide asutamist, kus õpetataks lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina keel e grammatikat ja kirikulaulu.

Keskaegsed luuletused ja laulud

youtube_video

Ka külapreestrid pidi kiriku juures olevaid koole elavdama. Lisaks vaimulike koolide asutamisele motiveerimisele oli teiseks väljakutseks jõu ja vapruse vaimus kasvatatud vanemate veenmine, et nad saadaksid oma lapsed koolidesse, mida peeti kasutuks ajaraiskamiseks, v.a. juhul, kui plaaniti vaimuliku karjääri. Karl oli teistele eekujuks õppides lugemist ja võõraid keeli, arvutamist ja taevakehade liikumist, kuid kirjutamist ei õnnestunudki tal selgeks saada. Karl Suur koondas enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Aachenis,kuhu ta kutsus kõikjalt Euroopast kuntstnikke, õpetlasi ja poeete. Karolingide õukonnast sai mõneks ajaks Euroopa vaimuelu keskus. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises.  Vaimulike kehv haridus ja halb ladina keele oskus oli viinud moonutuste ja muutusteni piiblis ja jumalateenistuste tekstides. Karl Suur kartis, et muutununa kaotavad tekstid mõjujõu ja kogu riiki võib tabada hukatus. Seepärast tegi ta õpetlastele ülesandeks ladina keel puhastada, grammatiliselt ühtlustada ja kõigist tähtsamatest usulistest tekstidest keeleliselt korrektsed koopiad valmistada. Uusi tekstikogusid ja ladina keele grammatikaid vajasid kõik haritud vaimulikud. Keisri toetusel levitati neid üle riigi ja neist sai keskajal peamine õppematerjal. Parandatud ja ühtsustatud ladina keel tõusis Euroopas pikkadeks sajanditeks üldtunnustatud kirjakeeleks ja kõigi haritud inimeste suhtlemise vahendiks.

Euroopa kloostrite raamatukogudest otsiti välja Vana-Rooma nii kristlikud kui ilmalikud kirjandusteosed. Käsikirjad mida peeti oluliseks ladina keele õpetamise seisukohalt kirjutati ümber ja säilitati tulevastele põlvedele. Mitteväärtuslikud käsikirjad visati ära. Vanade käsikirjade kopeerimiseks töötati välja uus kirjastiil, mida hakati nimetama Karolingide minuskliks. See levis üle kogu Euroopa ja sai kõigi uute  õhtumaiste kirjastiilide eeskujuks. Esimesed raamatutrükkalid 15.saj. kujundasid Karolingide minuskli põhjal ladina trükikirja, mida kasutatakse tänapäevani.

Hakati taas tootma kohalikke münte — Karl Suure rahareform mis kehtestas uue vääringu kogu Frangi riigis. Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega

Karolingide münt

 

Karolingide kunst

youtube_video

Karolingide renessanss