KATOLIKU KIRIK JA VAIMULIKUD

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

Mõisted:

katedraal – piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik

tonsuur – paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus

tsölibaat – vaimulike abielukeeld

toomkapiitel – kõrgemate vaimulike kogu, kes tegutses toomkiriku juures

kardinal – paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst

kuuria – paavsti õukond

Keskaegne katoliku kirik kujutas endast feodaalset monarhiat.Vaimulikud moodustasid keskaegses ühiskonnas eraldi seisuse, kes pidid olema pühendunud Jumalale, elama tsölibaadis, nende tunnuseks oli tonsuur (paljakspöetud pea). Vaimulikuks ei mindud ainult kutsumuse ajel vaid ka nooremad pojad, kes pärandusest ilma jäid.

youtube_video

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik on katoliikluse seisukohalt ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus maa peal. 1000. a. oli suurem osa eurooplastest kristlased, kes uskusid ühte Jumalat ja katoliku kirikut. 1054. aastal toimunud suure kirikulõhe tagajärjel lõhenes ühtne, ortodoksne ja katoolne kirik õigeusu ja katoliku kirikuks. Katoliku kiriku pea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse asemikuks maa

Paavst

Kirik,Paavst

 

Piiskop

keskajapiiskopp

peal. Ühtlasi on paavst Vatikani linnriigi pea. 5. Saj hakkas paavsti võim kasvama ja 12. Saj sai temast tõeline kiriku ülemvalitseja. Nad nõudsid , et kõik inimesed, ka valitsejad, peavad neile alluma ja alustasid ristisõdu. Paavsti õukond e kuuria aitas paavsti erinevates talitustes, paavsti lähimad nõuandjad olid kardinalid, kellede seast valiti ka hiljem uus paavst. Kogu kirikut puudutavate küsimuste arutamiseks kutsuti kokku piiskoppide nõupidamine e. kirikukogu.

Kirik

 

Mungad ja nunnad

Kirik koosnes piiskopkondadest, mida juhtisid piiskopid, kes jutlustasid peakirikus e katedraalis ning pidi vastutama oma piiskopkonna eest ning haldama sellele kuuluvaid maaalasid. Tuluga peeti ülal koole, ehitati kirikuid ja telliti kunstiteoseid. Katedraali juures tegutsesid toomhärradest koosnevad toomkapiitlid, kes aitasid piiskoppi tema ülesannetes. Piiskopkonnad jagunesid omakorda preestrite hooles olevateks kirikukihelkondadeks, mille usuelu keskusesk oli kihelkonnakirik. Kiriku kõrval oli tavaliselt ka surnuaed. Kirikustes ristiti lapsi, abielluti, käidi jumalateenistustel ja palvetati.

Paavst ja kardinalid

Paavst ja kardinalid

Vaimulike ülesanded:

  • kuulutada Jumala sõna jumalateenistustel ja olla Jumala armu vahendajad
  • haigetubade ja seekide pidamine
  • hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine
  • -13. saj. asutati esimesed ülikoolid
  • seisis kaitsetute eest –põgenike ja tagakiusatute eest
  • vähendasid aadlike omavahelist vägivalda – neljap-pühap ei tohtinud sõdida
  • abielu eest- et ei sunnitaks abieludesse ja mehed ei hülgaks naisi

Kuna vaimulikele kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim, siis sarnanes nende elu pigem ilmalike valitsejate omaga. Keskenduti varanduse kogumisele ja valitsemisele ning ilmalikele naudingutele. Neile pandi pahaks liigsöömist ja -joomist

Kaarma Peeter-Pauli kirik 13. sajandi gooti stiilis kirik.

youtube_video

Pöide Maarja kirik

youtube_video

Haiglad keskajal

youtube_video