KAUPMEHED

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

Mõisted:

kartograafia – georaafiliste kaartide koostamise ja kasutamise teadus

gild – kaupmeeste ühendus

Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa tsunftidesse (ühe käsitööeriala meistreid ühendav organisatsioon) ja gildidesse (kaupmehi ühendav organisatsioon; ka sarnaste käsitööerialade tsunftide katusorganisatsioon).  Gild võis olla usuline, poliitiline või kutseorganisatsioon, see kaitses liikmete huve, korraldas seltskondlikku suhtlemist ja tagas sotsiaalhoolduse.  11.-12.saj. asutati Lääne- Euroopas kaubateede kaitseks, omavahelise konkurentsi kõrvaldamiseks ja kaubanduse monopoliseerimiseks suurgilde.

Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid. Kaupmeestesse suhtuti, kui liigkasuvõtjatesse, aga samas kujunes rikkamatest kaupmeestest linna valitsev kiht ja nad olid hädavajalikud. Mainet parandati aadlikega sõlmitud abielude kaudu.  Edukaimad kaupmehed oli väga heades suhetes valitsejate ja õukonnaga.  Patritsiaat matkis aadlikke nii elustiililt kui luksuslikkuselt, lisaks omasid nad raamatuid. Kaupmeheks saamise eeluseks olid tarkus ja oskused, mitte kuulumine taetud ühiskonnaklassi nagu teistel elualadel. Nad pidid olema head matemaatikas, tundma kartograafiat, valdama võõraid keeli ning olema tuttavad eri maade kommetega. Tänu kaupmeestele hakati trükkima ka võõrkeele õpikuid, sõnastikke ja vestmikke. Hiliskeskajal sai selleks õppida ka ülikoolis. Hingeõndsuse tagasid nad kinkidega usulistele organisatsioonidele ja heategevuseks.

Varakeskajal oli kaupmees rändur, kes liikus oma kaubaga ühest piirkonnast teise, haruldastelt kaupadelt saadi suurt tulu, aga teel valitsesid ka ohud, seega pidid kaupmehed olema ja julged ja osavad relvakäsitlejad. Uute kaupade saamiseks tuli võtta ette ohtlikke merereise. Viikingitel käis röövimine ja kauplemine käsikäes. Paljudest kaupmeestest said ka kaubitsejad, kes laenasid raha välja ja nõudsid selle intressidega (kasudega) sisse, kuna 15.-16. saj. Itaalia kaupmehed loobusid üha enam kaubandusest panganduse kasuks, jäid nad kõrvale maadeavastustest Atlandi ookeanil.

youtube_video