Keemilised elemendid

8. klass > Keemia > 2. poolaasta
1H VesinikElektronvalem: H:+1| 1)

Aatommass: 1.00794

 

Vesinik on kergeim element perioodilisussüsteemis. Ta esineb kaheaatomiliste molekulidena (H2). Vesinik on kõige levinum element universumis, kuid Maal leidub teda peamiselt keemilise elemendina vee, hapete, hüdroksiidide ja paljude soolade koostises. Samuti on ta orgaaniliste ainete ja kõikide elusorganismide koostiselement. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta ja kergesti süttiv gaas. Ta on hea soojusjuht. Vesinik on redutseerija, mis põleb õhus helesinise leegiga ja kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Teda saadakse metallide reageerimisel hapetega.Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega ja kõrgel temperatuuril redutseeruvad metallid oksiididest vesiniku toimel vabaks metalliks.Vesinikku kasutatakse metallide töötlemisel, metallimaakidest metalli saamisel, tahkete rasvade tootmisel, keemiatööstuse toorainena.

Vesiniku isotoobid on prootium (H), deuteerium ehk raske vesinik (D) ja triitium (T).

2 He HeeliumElektronvalem: He:+2| 2)

Aatommass: 4,002602

Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas,mida esineb atmosfääris ja mõnes looduslikus gaasis. Saadakse vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Inertne, tema ühendeid ple teada. Kasutatakse õhupallides, süvameresukeldujad kasutavad teda sissehingamiseks, et vältida kessoontõbe.
3 Li LiitiumElektronvalem: Li:+3| 2)1)

Aatommass:6,947

Liitiumi on suhteliselt haruldane ja hajutatud element, mida vabal kujul ei leidu. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Elemendina on harvaesinev ja teda leidub vähestes ühendites, millest teda saadakse elektrolüüsil.Kõige väiksema aktiivsusega leelismetall ja kõige kergem tahke aine. Kõige väiksema tihedusega metall ja normaaltingimustel kõige väiksema tihedusega tahke lihtaine üldse(0,535 g/cm³) Hõbehall suhteliselt pehme metall, mis sulab 180 kraadi juures.Keemiliselt väga aktiivne. Õhuga reageerib aeglaselt ja tõrjub veest vesiniku välja. Hapniku või õhuga reageerides moodustab tavalise oksiidi. Õhus põleb roosaka leegiga. Veega reageerib liitium õrna sisinaga. Energiliselt reageerib ta klooriga ning tekib LiCl, mida kasutatakse keevitamisel ja õhukonditsioneerides. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites,meditsiinis meeleoluhäirete raviks. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7.
4 Be BerülliumElektronvalem: Be:+4| 2)2)

Aatommass: 9,01218

Esmakordselt leiti berülliumi mineraalist berüll. Universumis on vähelevinud, sest tema tuumad on energeetiliselt võrdlemisi ebasoodsad.Berüllium on terashall, kerge ja tugev,kuid habras metall, mille tihedus on 1,85 g /cm³ ja sulamsitemperatuur 1278 °C. On keemiliselt aktiivne.

Berülliumi lahustuvad ühendid on inimesele mürgised ja mürgine on ka tema sulamite töötlemisel tekkiv tolm.

Berülliumi rakendusi piirab tema mürgisus. Kasutatakse legeeriva elemendina, neutronite aeglustina, rõntgentorude akendes, tuumaseadmetes. Tema sulamitel on unikaalsed omadused, mille tõttu näiteks parimad vedrud on valmistatud berülliumisulamitest.Sulameid kasutatakse veel lennunduses, raketitehnikas ja aparaadiehituses.

 

5 B BoorElektronvalem: B:+5| 2)3)

Aatommass: 10,817

Boor on välimuselt pruun pulber või kollased kristallid. Inimorganismis on ta mikroelement, mis võtab osa ainevahetusprotsessidest Teda kasutatakse tuumareaktori reguleerimisvarrastes, klaasitööstuses ja terase tugevuse tõstmiseks. Boorhappest ja booraksist tehakse mürksööta prussakate ja sipelgate hävitamiseks.Booriühendid on mürgised ja surmav annus inimesele on 5g.
6 C SüsinikElektronvalem: C:+6| 2)4)

Aatommass:12.011

Maakoores esineb süsinikku kahe lihtainena-grafiidi ja teemandina. Õhus ja looduslikes vetes esineb ta elemendina. Maakoores esineb ta lubjakivi ja marmori koostises. Süsinik on taim-ja loomorganismide tähtis koostiselement, nt inimorganismis on 20% süsinikku. Kohati leidub maapõues kivisütt, antratsiiti, pruunsütt ja naftat, mille peamiseks koostiselemendiks on süsinik.Süsinik on ühendites neljavalentne ja süsiniku aatomi eripärasks on moodustada keemilisi sidemeid teiste süsiniku aatomitega.

 

Lihtained grafiit ja teemant on kristalsed ained, mille kristallivõred on üles ehitatud süsiniku aatomitest, kuid nende paigutus kristallivõres on erinev.Grafiit ja teemant on süsiniku allotroopsed teisendid.

Grafiit on hallikas kristalne väga pehme aineja tema kristallis paiknevad aatomid tasapinnaliselt korrapärase kuusnurga tippudes.Grafiit juhib elektrivoolu ja soojust ning sellest valmistataksse elektroode, metallide sulatustiigleid ning teda kasutatakse ka määrdeainena. Grafiiti toodetakse tehislikult kivisöest elektriahjudes.

Teemant on läbipaistev värvuseta kristalne aine, mis on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemanti kasutatakse klaasi lõikamisel, kivimite puurimisel, metallide lihvimiseks. Lihvitud teemant on briljant ja see on hinnaline vääriskivi.Teemante toodetakse ka tehislikult kõrgrõhul ja kõrgtemperatuuril, kus grafiidi struktuur muundub ja tekib teemandi kristallivõre. Kuumutamisel muutub teemant grafiidiks. Kõrgtemperatuuril moodustuvad grafiidist kerakujulise struktuuriga osakesed,mille pinnal asuvad C aatomid. Sellise struktuuriga süsiniku allotroopi nimetatakse fullereeniks.

Süsinik reageerib hapnikuga. Tuntumad ühendid on süsinikoksiid ehk vingugaas ja süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Lisaks leidub süsinikku kõikides orgaanilistes ainetes.

7 N LämmastikElektronvalem: N:+7| 2)5)

Aatommass:14,0067

Värvuseta ja lõhnata kaheaatomiline gaas, mis moodustab atmosfääris 78%. Lämmastik on vajalik kõikidele organismidele, seda leidub elusrakkude molekulides.Teda toodetakse vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Oksüdatsiooniaste ühendites võib varieeruda -III kuni V. Reageerib mõnede aktiivsete metallidega. Kasutatakse ammoniaagi ja lämmastikhappe tootmisel.Vedelat lämmastikku kasutatakse näiteks toiduainete külmutamiseks.Olulisemad lämmastikuühendid on ammoniaak, ammooniumkloriid, ammooniumsulfaat, dilämmastikoksiid ehk naerugaas, lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid, lämmastikhape, nitraadid ja nitritid.
8 O HapnikElektronvalem: O:+8| 2)6)

Aatommass:15,9994

Värvuseta ja lõhnata kaheaatomiline gaas,mis moodustab 21% atmosfääri koostisest.Litosfääris esineb hapnik elemendina (47,4%). Maakoores levinuim ja elutähtis element, mida on vaja hingamiseks. Taimed toodavad hapnikku fotosünteesil, tööstuslikult saadakse teda vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil.Hapniku allotroobid on monohapnik, dihapnik, trihapnik ehk osoonja tetrahapnik.

Osoon(O3) on mürgine sinakas gaas, mis koosneb kolmest hapniku aatomist ja teda leidub atmosfääri ülakihtides.

 

Toetab põlemist ja lahustub mingil määral vees. Hästi lahustub ta orgaanilistes vedelikes.On väga aktiivne oksüdeerija..O2 reageerib otseselt peaaegu kõikide lihtainetega, v.a. halogeenid, mõned väärismetallid ja väärisgaasid. Hapniku ja mõne teise elemendi ühendid on oksiidid Hapniku osavõtul kulgevad oksüdeerimisreaktsioonid on eksotermilised ja neil põhineb energiamajandus. Hapnikku kasutatakse nii keemiliste protsesside kui ka kütuste põlemisprotsesside intensiivistsmiseks.Puhast hapnikku antakse sissehingamiseks haiguste ja gaasimürgistuse korral.

9 F FlourElektronvalem: F:+9| 2)7)

Aaatommass: 18,998403

Lihtainena F2.Keemiliselt kõige aktiivsem halogeen ja mittemetall, tugev oksüdeerija. Flour (F2) on rohekaskollase värvusega õhust veidi raskem terava lõhnaga väga mürgine gaas. Keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Toatemperatuuril ühineb veinikuga plahvatusega. HF on vesinikflouriidhape, mis on väga mürgine ja söövitav. Metallid ja mittemetallid süttivad fluoriga kokkupuutel põlema.NaF on puiduimmutusvahend.
10 Ne NeoonElektronvalem: Ne:+10| 2)8)

Aatommass:20,179

Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mida esineb atmosfääris (0,002%). Teda leidub ka kosmoses. Saadakse vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil.Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 20-22. Keemiliselt iinertne, moodustab vaid klatraate ja ergastatud molekulvorme Kasutatakse neoonreklaamides ja fluorestsentsvalgustuses oranžpunase vlaguse saamiseks.
11 Na NaatriumElektronvalem: Na:+11| 2)8)31)

Aatommass: 22,989

Pehme ja kergsulav hõbevalge leelismetall, mida leidub paljudes ühendites. Tema põhimineraaliks on kivisool. Naatriumit saadakse sulatatud naatriumkloriidi elektrolüüsil kasutades Downsi meetodit.Naatrium põleb õhus kollaka leegiga ning reageerib energiliselt mittemetallide ja veega.

Naatriumit kasutatakse naatriumlampides ja soojuskandjana tuumaenergiajaamades. Tähtsamad naatriumiühendid on naatriumhüdroksiid, naatriumkarbonaat, naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda, naatriumkloriid ehk keedusool ja naatriumnitraat ehk tšiili salpeeter.

12 Mg MagneesiumElektronvalem: Mg:+12| 2)8)2)

Aatommass:24,305

Hõbevalge leelismuldemetall. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt dolomiidis või magneesiumkloriidis. Magneesiumi saadakse sulatatud maagneesiumkloriidi elektrolüüsil. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga.Ta reageerib kergesti lahjendatud hapetega. Samuti reageerib aeglaselt külma veega ja kiiresti veeauruga ning klooris põleb ägedalt. Tähtsamad ühendid on magneesiumhüdroksiid, magneesiumoksiid, magneesiumsulfaat. Magneesiumi kasutatakse sulamites ja ta on väga vajalik taimede fotosünteesil. Samuti on ta bioelement.
13 Al AlumiiniumElektronvalem: Al:+13| 2)8)3)

Aatommass:26,98154

Alumiinium on metallilistest elementidest looduses levinuim, kõikidest elementides on ta aga levimuselt kolmandal kohal. Esineb looduses ainult elemendina. Tema tähtsamateks looduslikeks ühenditeks on savid, päevakivid, kaoliit ja boksiit. Osad alumiiniumiühendid on vääriskivid, nt kordundid, safiirid, rubiinid, smirglid. Alumiinium on hõbevalge läikiv kergmetall tihedusega 2,7 g/cm3 .Ta on pehme, kergesti töödeldav, lehtedeks valtsitav ja traadiks venitatav, peegeldab hästi valgust, on hea soojus-ja elektrijuht.Keemiliselt on ta aktiivne metall. Alumiiumi pinda katab õhus alumiiniumoksiidi kiht ja see aitab tal õhus muutumatuna säilida. Õhus kuumutamisel alumiinium süttib. Ta reageerib hapete, leelistega ja kõrgel temperatuuril ka metallioksiididega.

Alumiiniumi kasutatakse lihvimisvahendites, peeglites ja elektrijuhtmetes. Tema sulamit duralmuiiniumi kasutatakse lennukiehituses,rakettides ja allveelaevades. Alumiiniumitolmu kasutatakse metallivärvina. Tema tuntumad ühendid on amfoteerne alumiiniumoksiid, alumiiniumhüdroksiid ja alumiiniumsulfaat.

14 Si RäniElektronvalem: Si:+14| 2)8)4)

Aatommass: 28,0855

Levikult teine element maakoores. Lihtainena ei leidu loodues, tema peamised esinemisvormid on mitmesugused silikaadid kivimites ja savides ning ränidioksiid liiva põhikomponendina.Lihtainena on tume-hõbehall kõva habras aine, mis on suhteliselt väikse tihedusega, tavatingimustes passiivne (toatemperatuuril reageerib vaid fluoriga).Ta on pooljuht.Vesinikuga ei reageeri ja räni vesinikuühendeid saadakse kaudselt. Hapete suhtes väga vastupidav v.a.HF. Leelistega reageerib kergesti. Kõrgemal temperatuuril põleb ja reageerib mitmete mittemetallide ning enamiku metallidega. Oluline ühend on ränikarbiid SiC ehk ränikarbiid ehk karborund. Ränidioksiid on levinuim aine looduses.Ta esineb paljude kristallvormidena, millest olulisem on kvarts. Olulisemad räniühendid on veel räni(IV)oksiid, silikaadid, silikoonid. Ränile on iseloomulik moodustada polümeerahelaid, milles vahelduvad räni ja hapniku aatomid.
15 P FosforElektronvalem: P:+15| 2)8)5)

Aatommass:30,97376

Looduses leidub teda ainult ühenditena. Peamiseks maagiks on fosforiidid ja apatiit.Teda saadakse apatiidi või fosforiidi ja koksi ning liiva segu kuumutamisel elektriahjus.Eesti fosforiit on oobulusfosforiit.Elusorganismid sisaldavad fosforiühendeid, nt luud koosnevad kaltsiumfosfaadist. Elusorganismis esineb fosfor elemendina makroergilistes ühendites.Fosfori teisenditeks on must, valge ja punane fosfor. Must fosfor on grafiidiga sarnase kihilise struktuuriga ning tekib valge fosfori kauaaegsel kõrgrõhul kuumutamisel. On kõige püsivam allotroop ja keemiliselt kõige vähem aktiivne. Valge fosfor on küüslaugulõhnaga helenduv ja väga reaktsioonivõimeline mürgine vahajas valge tahke aine, mis õhus süttib.Valge fosfori helendumine on tingitud tema aeglasest oksüdatsioonist. Punane fosfor tekib valge fosfori soojendamisel pikema aja vältel õhu juurdepääsuta. Punane fosfor on lõhnata tumepunane pulber, mis ei sütti kergesti ja ei ole ka mürgine ning teda kasutatakse tikkude süütamisel.

Fosfor reageerib paljude metallide ja mittemetallidega ning halogeenidega. Fosforiühendeid kasutatakse taimekaitsevahendina, näriliste hävitusvahendina, täihtsaim kasutusala on mineraalväetis.

16 S VäävelElektronvalem: S:+16| 2)8)6)

Aatommass:32,066

Üks esimesi mittemetalle, mida inimene tundma õppis. Leidub looduses paljude ühenditena ja ehedalt. Ühenditest levinuimad sulfiidid(püriit, vaskläik, galeniit) ja sulfaadid(kips, mirabiliit). Looduses leidub ka gaasilisi väävliühendeid. Oluline bioelement, sest kuulub valkude koostisse.Toatemperatuuril on kollane kristalne rabe aine. Väävli sulamisel tekib kollane liiikuv vedelik. Edasisel kuumutamisel muutub see tumepruuniks veinvaks massiks. Praktiliselt vees lahustumatu,kuid vähesel määral lahustub mõnedes orgaanilistes lahustites ja hästi süsiniksulfiidis. Keskmise aktiivsusega mittemetall, reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Leelis-ja leelismuldmetallidega , elavhõbedaga reageerib juba toatemperatuuril, teiste puhul on vajalik kuumutamine.Tähtsamad ühendid:divesniksulfiid, vääveldioksiid, väävlishape,väävelhape,vääveltrioksiid. Vääveldioksiidi tõttu tekivad happevihmad.
17Cl KloorElektronvalem: Cl:+13| 2)8)7)

Aatommass:35,453

Tähtsaim halogeen. Kloori ei leidu looduses lihtainena, ühenditena on ta levinud. NaCl ja Kcl leidub merevees, maakoores esineb soolalademetana. Kloori saadakse NaCl või selle vesilahuse elektrolüüsil. Kloor on kollakasroheline terava lõhnaga mürgine õhust raskem gaas. Lahustub vees, moodustades kloorivee. Keemiliselt väga aktiivne, reageerib energiliselt paljude liht-ja liitainetega. Soojendamisel või valguse toimel reageerib vesinikuga. Tähtsamad ühendid on vesinikkloriidhape ja selle soolad kloriidid (naatriumkloriid, kaaliumkloriid, tsinkkloriid, raud(III)kloriid, baariumkloriid, kaltsiumkloriid, hõbekloriid.) Tekstiili-ja paberitööstuses kasutatakse pleegitajana, keemiatööstuses orgaaniliste ühendite,vesinkkloriidhappe ja kloriidide tootmisel. Veepuhastusjaamades kasutatakse pisikute hävitamiseks.
18Ar ArgoonElektronvalem: Ar:+18| 2)8)8)

Aatommass:39,948

Argoon avastati 1894.a.Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mis moodustab 0,9% õhu koostisest. Väärisgaasidest on ta Maal levinuim. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 36,38 ja 40. Keemiliselt inertne, moodustab klatraate veega ja orgaaniliste ühenditega.Saadakse vedela õhu fraktsioneerivaldestillatsioonil. Sissehingamisel on ta narkootilise toimega, Kasutatakse kaitsekeskkonnana keevitamisel, metallurgias,inertkeskkonnana, luminestsentslampides, hõõglampides ja geoloogias.

 

 

 

 

19 K KaaliumElektronvalem: K:+19| 2)8)8)1)

Aatommass: 39,098

Pehme ja kerge hõbevalge leelismetall. Tema ühendeid leidub merevees ja kivisoolas. Kaaliumi saadakse sulatatud kaaliumkloriidist elektrolüüsi teel. Kaalium on keemiliselt väga aktiivne metall regeeerides tormiliselt klooriga ja veega. Kaaliumil on vähe kasutusalasid, kuid mitmed tema ühendid on olulise tähtsusega. Ühenditest on tuntumad kaaliumhüdroksiid ehk potas, kaaliumkarbonaat, kaaliumkloriid ja kaaliumnitraat ehk salpeeter ning kaaliumsulfaat.
20 Ca KaltsiumElektronvalem: Ca:+20| 2)8)8)2)

Aatommass:40,078

Pehme hõbevalge leelismetall, mida esineb looduses paljudes ühendites, näiteks mineraalides, piimas ja luudes. Kaltsiumi saadakse tema ühenditest elektrolüüsil. Kaltsium põleb hapnikus punase leegiga ja reageerib kergesti külma veega ning väga kiiresti lahjendatud hapetega. Kaltsiumi kasutatakse kvaliteetterases ning uraani tootmisel. Tähtsamad ühendid on kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, kaltsiumsulfaat, kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi, kaltsiumkarbonaat ning kaltsiumkloriid.Tihedus 1,55 g/cm3.
21 Sc SkandiumElektronvalem: Sc:+21| 2)8)9)2)

Aatommass: 44,95591

Skandium avastati 1879.a, kuid puhast skandiumi saadi alles 1937.a.Väga haruldane metall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 45. Skandiumi leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis.Näiteks akvamariini sinakas varjund on põhjustatud skandiumi ioonidest. Skandiumoksiid on amfoteerne.

 

22 Ti TitaanElektronvalem: Ti:+22| 2)8)10)2)

Aatommass:47,88

Titaan avastati 1791.a. Elemendina on levikult maakoores üheksandal kohal. Enamasti leidub teda tardkivimites ja nende setetes. Titaani leidub anastaasis, rutiilis, ilmeniidis ja ka teistes mineraalides. Samuti leidub peaaegu kõigis elusorganismides, kivimites, veekogudes ja muldades. Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse enamasti Krolli meetodit. Tal on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 46-50.Levinuim ühend on titaanoksiid, mis on levinud fotokatalüsaator jamida kasutatakse valgete pigmentide tootmisel. Tähtsad ühendid on veel titaantetrakloriid ja titaantrikloriid

 

Titaani tihedus on 4,5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C.Metalselt hõbedase läikega kõva mittemagnetiline metall, mis omab madalat elektri-ja soojusjuhtivust.Madalatel temperatuuridel muutub titaan pehmeks.Oksüdeerub õhuga kokkupuutel koheselt. Kergesti reageerib hapnikuga kõrgel temperatuuril. Vees ja õhus reageerib väga halvasti, kuna tema pinnale tekib oksiidikiht, mis kaitseb teda edasiste reaktsioonide eest.Reageerib lämmastikuga nii, et tema pinnale tekib nitraadikiht, mis muudab ta pinna inertseks ja kõvaks. Titaan on vastupidav lahjendatud väävelhappele, soolhappele ning gaasilisele kloorile ja ka orgaanilistele hapetele. Kontsentreeritud hapetes titaan lahustub.Titaan reageerib halogeenidega ja neelab vesinikku. Põleb puhtas lämmastikus. Puhas titaan on väga reageerimisaldis ja itaanpulber on õhus plavatusohtlik.

Ttitaan on vastupidav korrosioonile ja tal on suurim tugevuse ja kaalu suhe metallide seas. Puhtal kujul on ta sama tugev kui mõned terase sulamid, kuid samas palju kergem. Titaani kasutatakse tugevate kergekaaluliste sulamite moodustamiseks, mida kasutatakse lennunduses, autotööstuses, meditsiinis, sporditarvete tootmisel, ehete ja muude kasutusalede jaoks.Titaani kasutatakse veel vaakumpumpades

23 V VanaadiumElektronvalem: V:+23| 2)8)11)2)

Aatommass:50,9415

Vanaadiumi sisaldus maakoores, hüdro-ja atmosfääris on 0,016%. Haruldane hõbehall kõva, tugev ja plastne siirdemetall.Tal on üks isotoop massiarvuga 51 ja ka üks radioaktiivne isotoop massiarvuga 50.

Normaaltingimustel on tema tihedus 6,11g/cm3 ja sulamistemperatuur 1902C.

Juba väike hapniku-või lämmastikulisand muudab vanaadiumi kõvaks ja hapraks. Vanaadium on õhus vees ja lahjendatud hapete ning leeliste lahustes püsiv, sest tema pinnal on õhuke ja tihe oskiidikiht. Kõrgel temperatuuril reageerib hapniku, väävli, süsiniku ja halogeenidega. Ta reageerib ka vesinikfluoriidhappega, kontsentreeritud väävel-ja lämmastikhappe ning kuningveega.

 

Kuna vanadium suurendab terase kõvadust, tugevust ning kuumus-ja kulumiskindlust, siis kasutatakse teda eriteraste saamiseks. Vanaadiumisulamsit tehakse reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketerasid ning ka tööriistu.

24 Cr KroomElektronvalem: Cr:+24| 2)8)13)1)

Aatommass:51,9967

Väga kõva hõbevalge sinaka helgiga rasksulav metall, mille tähtsaim maak on kromiit. On kõige kõvem metall.

 

Õhus ja vees on ta püsiv. Kontsentreeritud lämmastikhape ja väävelhape toimivad toatemperatuuril kroomi passiveerivalt. Kroom reageerib lahjendatud hapetega. Tähtsaim kroomisool on kroomkaaliumsulfaat.Tähtsamad ühendid on kroomi oksiidid, kroomhape, dikroomhape.

 

Kroomi kasutatakse terasesemete katmiseks ja roostevaba terase koostises. Kroomi ja nikli sulamit kasutatakse elektripliitide ja triikrauda küttespiraalides. Kroomterast kasutatakse tööriista-ja relvaterasena. Samuti leiab kroom rakendust ka auto-, lennuki- ja aparaadiehituses.

25 Mn MangaanElektronvalem: Mn:+25| 2)8)13)2)

Aatommass:54,938

Mangaan on habras hallikat värvi metall, mida leidub pürolüsiidina ja seda kasutatakse paljudes terase-ja pronksisulamites. Looduses on ta küllaltki levinud (0,1%maakoore massist).

Keemiliselt suhteliselt aktiivne, metallina reageerib väga aeglaselt veega isegi toatemperatuuril. Reageerib ka lahjendatud hapetega.

 

Tähtsaim oksiid on mangaandioksiid. Ühenditest on tähtsaim kaaliumpermanganaat, mida kasutatakse desinfitseerimisel, kangaste pleegitamisel,fotograafias ja keemiatööstuses.

 

Mangaan on üks suurema kogutoodanguga metalle, millest üle 90%kasutatakse sulamitena. Tähtis biometall nii taim-kui loomorganismides. Reguleerib rasvade sünteesi’ ja soodustab vereloomet.

26 Fe RaudElektronvalem: Fe:+26| 2)8)14)2)

Aatommass:55,847

Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall,mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale lengenud meteoriitides.Rauda leidub Kuu pinnases ja teistel planeetidel.Levimuselt on raud maakoores neljandal kohal. Tähtsamad rauamaagid on magnetiit ehk magnetrauamaak , limoniit, sideriit ja hematiit ehk raud(III)oksiid. .Raua tihedus on 7,9 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 1540 C.Looduslik raud koosneb neljast isotoobist massiarvudega 54, 56, 57, 58.

 

Raud reageerib õhuniiskusega moodustades rooste. Rauapuru põleb õhus ja reageerib lahjendatud hapetega. Kõrgtemperatuuril reageerib veeauruga. Reageerib ka hapetega. Sulas olekus reageerib piiramatult lihtainetega.

 

Tähtsamad rauaühendid on mitmesugused oksiidid, raud(III)hüdroksiid, raud(II)sulfaat, raudvesinikkarbonaat,raudtrikloriid.

Tähtsamad rauasulamid on eriterased ehk legeerterased, mis sisaldavad mangaani, kroomi, niklit, volframit jt metalle.

 

Rauaühenditel on tähtsi roll elusorganismide eluprotsessides. Veres sisalduv hapnikku transportiv hemoglobiin näiteks sisaldab rauda ja raud on vajalik ka vereloomeks.

 

27 Co KoobaltElektronvalem: Co:+27| 2)8)15)2)

Aatommass: 58,9332

Looduses keskmiselt levinud element. Tuntud üle 30 koobalti mineraali,millest tähtsamad on karoliit, linneiit ja kobaltiin. Hõbevalge kollakasroosa läikega plastne ja kõva magnetiliste omadustega rauatriaadi kuuluv metall, mille tihedus normaaltingimustel on 8,9 g//cm3 ja sulamistemperatuur 1495C. Leidub ühendites koos väävli ja arseeniga. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59.

Toatemperatuuril on õhus püsiv, kõrgemal temperatuuril kattub oksiidikihiga. Ei reageeri vee, leeliste ega karboksüülhapetega. Reageerib lahjendatud mineraalhapetega. HF-s ja kuningvees lahustub, kontsentreeritud lämmastikhappes passiveerub.

 

Tähtsamad ühendid on mitmesugused oksiidid, soolad, hüdroksiid ja karbonüülid.

 

Koobaltit kasutatakse sulamites ja tema radioisotoop leiab kasutust vähktõve ravis. Koobaltit ja tema ühendeid kasutatakse kuuma-ja happekindlates sulamites terase tootmisel, keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani ja keraamiliste esemete tootmisel. Koobaltiühendeid lisatakse värvidele ja lakkidele.Koobalt on seotud paljude organismi protsessidega, näiteksvereloomega DNA sünteesiga, immuunsüsteemiga ja ensüümide aktiveerimisega.

 

28 Ni NikkelElektronvalem: Ni:+13| 2)8)16)2)

Aatommass:58,69

Looduses keskmiselt levinud metall, mida leidub maakoores, merevees. Tuntud on ligi 50 niklimineraali,millest tähtsamad on pentlandiit, milleriit. Looduslik nikkel koosneb 5st isotoobist. Lihtainena hõbevalge kollaka läikega plastne ja magnetiline metall.

Toatemperatuuril õhus ja vees püsiv, keskmise keemilise aktsiivusega metall. Reageerib lahjendatud lämmastikhappega kergesti, kontsentreeritud happes passiveerub. Teiste hapetega reageerib väga aeglaselt. Leeliste lahusega ei reageeri, kuid reageerib ammoniaagi vesilahusega.Halogeenidega reageerib kuumutamisel.

 

Teda kasutatakse katalüsaatorina, sulamites, galvanosteegias ja akudes, puhta metallina kasutatakse õhukese kihi kujul metallesemetel kaitseks korrosiooni eest. Niklisulamid on korrosioonikindlad,kuumuskindlad ja magnetilised.Levinuimad ühendid on NiO ja veeslahustuvad soolad.

 

Oluline mikroelement imetajatele ja taimedele. Stimuleerib aminohapete sünteesi ja ensüümide toimet,suuremates kogustes võib põhjustada allergiat ja halvaloomuliste kasvajate teket.

29 Cu VaskElektronvalem: Cu:+29| 2)8)18)1)

Aatommass: 63,546

Looduses esineb kahe isotoobi segune (63 ja 65). Teda leidub maakoores, merevees. Maakoores esineb peamiselt väävliühenditena: kalkopüriit, malahhiit,kupriit. Eheda vasena esineb harva.

  1. Roosakas-punase värvusega pehme ja sitke sepistatav metall,mis on hea elektrijuht. Vaseühenditest on tuntumad vasksulfaat, vask(II)kloriid, vask(I)oksiid.Vask on väheaktiivne metall ja õhus ta kattub roheka paatinakihiga. Ei reageeri lahjendatud Hcl ja väävelhappega lahusega. Vask ei reageeri vee, lahjendatud hapete ega leelistega, kuid reageerib kontsentreeritud väävelhappega.Vaske kasutatakse elektrotehnikas, soojusvahetusaparaatides, külmutustehnika soojusvahetites, sulamitena. Tähtsad sulamid on pronks (vase-tina sulam), valgevask ehk messing (vase-tsingi sulam), melhioer (vase-nikli sulam). Vase ja kulla sulamist valmistatakse juveelitooteid. Oma pehmuse tõttu kasutatakse teda veevärgitorude ja kesküttesüsteemi torude valmistamisel.
30 Zn TsinkElektronvalem: Zn:+30| 2)8)18)2)

Aatommass:65,39

Hõbedane pehme metall, mis on madala sulamistemperatuuriga ja seega kergesti valtsitav. Õhus on püsiv, sest pinnal on tihe oksiidikiht, mis kaiteb metalli välismõjude eest. Keemiliselt väga aktiivne ja ehedalt teda ei leidu. Tsink reageerib hapnikuga, kuumutamisel veeauruga ja hapetega. Peamisteks maakideks on sfaleriit, kalamiin ja tsinkiit. Tsink eraldatakse maagist särdamisel, mille tagajärjel tekib tsinkoksiid, mis redutseeritakse koksiga kuumutamisel.Kasutatakse raua ja terase tsinkimisel rooste eest kaitsmiseks, sulamites (nt messing), patareides. Tsingioksiidi kasutatkase kreemides. Vase ja tsingi sulam on valgevask ehk messing.
31 Ga GalliumElektronvalem: Ga:+31| 2)8)18)3)

Aatommass:69,723

Hõbevalge metall, millel on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 69 ja 71. Normaaltingimustel on tema tihedus 5,9 g//cm3 .Galliumil on väga kõrge keemistemperatuur, mistõttu vedel gallium aurub vähe isegi kõrgel temperatuuril. Tahke gallium sulab juba temperatuuril 29,8C ja tõmbub seejuures kokku. Gallium võib ka iseenesest tahkuda ja tahkudes ta paisub. Gallium moodustab apljude metallidega sulameid, mis neid metalle kahjustab. Gallium märgab hästi klaasi ja portselani ning moodustab hea peeglikihi.

Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luu väga häid pooljuhte.

 

32 Ge GermaaniumElektronvalem: Ge:+32| 2)8)18)4)

Aatommass:72,59

Germaanium on hõbedane läikiv, kõva ja rabe aine, mille tihedus normaaltingimustel on 5,3 g//cm3 . Tema sulamistemperatuur on 938 C. Germaaniumil on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 70,72, 73 ja 74. Looduses leidub hajutatult peamiselt haruldastes mineraalides (nt germaniit, argürodiit), tsingi ja vase ningpolümetallilistes maakides ja kivisöes.

Germaanium onpooljuht ja leiab kasutust elektroonikas. On mitmete täppissulamite ning läätsematerjalide kosotisaine.

33 As ArseenElektronvalem: As:+33| 2)8)18)5)

Aatommass:74,9216

Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. 1789.a. Määras Antoine Lavoisier arseeni keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 75.

Lihtainena esineb teda harva. Arseen esineb mitme allotroopse vormina. Normaaltingimustel on stabiileim hall, rabe tahe aine. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen sublimeerub, kõrgemal rõhul ta sulab.

Arseenil on palju ühendeid ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Kõik veeslahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim ühend on arseenik.

Arseeni kasutatakse rotimürgis. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua häid pooljuhte.

34 Se SeleenElektronvalem: Se:+34| 2)8)18)6)

Aatommass:78,96

Seleenil on kuus stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76,77, 78, 80 ja 82. Tal on mitu allotroopset vormi, millest levinuim on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g//cm3ja sulamistemperatuuriga 217C.Seleeni peetakse antioksüdandiks, mida on vaja rakkude kaitsmiseks stressi eest, immuunsüsteemi tugevdamiseks ja kudede elastsuse säilitamiseks.Väga kõrge seleenisisaldus aga võib esile kutsuda selenoosi, mille sümptomiteks on küünte murdumine ja juuste väljalangemine.
35 Br BroomElektronvalem: Br:+35| 2)8)18)7)

Aatommass:79,904

Broomi leidub looduses ühenditena(nt merevees). Br2 on toatemeratuuril vedelas olekus esinev mittemetall. Punakaspruuni värvusega väga mürgine ja reageerimisvõimeline vedelik. Tema vesilahust nimetatakse broomiveeks.Vees lahutub broom raskesti, paremini lahustub orgaanilistes lahustites(nt benseen, alkohol). Broom reageerib metallidega moodustades bromiide.Vesinik põleb broomis.Oluline ühend on Hbr ehk vesinikbromiidhape.Broomi soolad on bromiidid.NBr kasutataksemeditsiinis.
36 Kr KrüptoonElektronvalem: Kr:+36| 2)8)18)8)

Aatommass:83,80

Avastati 1898.a.On nii Maal kui ka kosmoses vähelevinud. Esineb absorbeerunult uraani sisaldavates mineraalides. Leidub ka õhus. Looduslik krüptoon on kuue isotoobi segu.Lihtainena värvitu, lõhnatu ja õhust raskem gaas. Enamus õhus leiduvast krüptoonist pole tekkinud maakoore radioaktiivsete mineraalide lagunemisel nagu on teised väärisgaasid. Krüptooni saadakse vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil.

Moodustab klatraate veega ja orgaaniliste ühenditega. Tuntud on eksimeerid. Keemilistest ühenditest on seni saadud vaid krüptoondifluoriidi. Krüptoon on äärmiselt tugev oksüdeerija. Sissehingamisel on narkootilise toimega.

 

Kasutatakse hõõglampide täitegaasina, reklaamtorudes, rõntgenitorudes ja lampides.

37 Rb RubiidiumElektronvalem: Rb:+37| 2)8)18)8)1)

Aatommass:85,4678

Avastati 1860.a. Mineraal lepidokrokiidist Esineb looduses kahe isotoobina, millest rubiidium-85 on stabiilne aga rubiidium-87 on radioaktiivne. Normaaltingimustel on ta pehme hõbedane metall, mis sulab 39 C juures ja mille tihedus on 1, 53 g/cm3 .

Omadustelt on ta leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne ja reaktsioon õhuhapnikuga põhjustab iseeenesliku süttimise. Kokkupuutes vee, lahjendatud hapetega ja halogeenidega ta plahvatab.Rubiidiumi saadakse tema soolade redutseerimisel vaakumis.

Olulisemad ühendid on vesinikuühendid ehk hüdriidid, oksiidid, peroksiidid, hüdroksiidid.

Rubiidiumi kasutatakse fotokordistites, fotoelementides ja eriklaasi valmistamisel.

38 Sr StrontsiumElektronvalem: Sr:+38| 2)8)18)8)2)

Aatommass:87,62

Looduslikult leidub teda mineraalides, millest tähtsamad on strontsianiit ja tsölestiin.Looduslik strontsium on püsiv, kuid tema sünteetiline isotoob storintsium-90 on radioaktiivne. Maakoores esineb nelja isotoobi seguna ja on elementide levikult 15 kohal esinedes 0,034% ulatuses kõikides tardkivimites. Strontsium on pehme, kerge ja hõbevalge või kollaka värvusega väga reaktsioonivõimeline leelismuldmetall. Õhuga kokku puutudes kattub tema pind kollaka kihiga, mis kaitseb teda edasise oksüdeerumise eest. Pulbriline strontsium on toatemperatuuril isesüttiv.Veega kokku puutudes muutub ta veelgi reaktsioonivõimelisemaks. Metalliline strontsium reageerib intensiivselt aktiivsete metallidega juba tavatingimustes. Soojendamisel reageerib halogeenidega. Kuumutamisel erageerib lämmastiku, vesiniku, süsiniku ja räniga.Tema soolad põlevad punaka leegiga. Et vältida strontsiumi oksüdeerumist, hoitakse teda vedelas süsivesinikus.

Kasutatakse pürotehnikas ja signaalrakettides, meditsiinis, laboratooriumite reaktiivides,elektrimootorites.

Strontsium pole mürkmetall,kuid põhjustab ainevahetushäireid. Teatud kogustes võib ta organismile isegi kasulik olla, kuid radioaktiivne strontsium võib põhjustadaleukeemiat ja teisi vähi vorme.

39 Y ÜtriumElektronvalem: Y:+39| 2)8)18)9)2)

Aatommass:88,9059

Hõbeda metalse läikega kristalne siirdemetall. Looduses pole teda kunagi puhta elemendina leitud.Ütriumit leidub enamikus haruldastes muldmetallide mineraalides ja ka mõnedes uraanimaakides. Ütriumit leidub mullas ja merevees.Ütriumi ainus stabiilne isotoop on ütrium-89.

 

Teda kasutatakse laserkristallides ja lisatakse kõrgepinge-elektriliinide juhtmete valmistamisel elektrijuhtivuse tõstmiseks.Kasutatakse fosfooride valmistamiseks, elektroodide, elektrolüütide, elektrooniliste filtrite, laserite ja ülijuhtide tootmisel, meditsiinis.Inimesel võib tekitatada kopsuhaigusi.

 

Puhas element on õhus stabiilne, sest tema pinnal onkaitsev oksiidikiht.Peenestatud ütriumon õhus ebastabiilne. Ütrium ja tema ühendid reageerivad kergesti veega. Kontsentreeritud lämmastikhape ja vesinikfluoriidhape reageerivad ütriumiga aeglaselt, teiste hapetega toimub reaktsioon aga kiiresti. Reageerib halogeenidega ja kõrgematel temperatuuridel süsiniku, fosfori, seleeni, räni ja väävliga.

40 Zr TsirkooniumElektronvalem: Zr:+40| 2)8)18)10)2)

Aatommass:91,224

Tsirkooniumi põhiliseks looduslikuks allikaks on levinud mineraal tsirkoon.Hallikasvalge haruldane metall, millel on viis stabiilset isotoopi. Tihedus normaaltingimustel on 6,5 g/cm3 ja sulamistemperatuur 1855C.On korrosioonikindel hapetes, alustes ja soolvees. Tänapäeval saadakse tsirkoonium(IV)kloriisi taandamisel metallilise magneesiumiga.

Kasutatakse sulamites, abrasiivmaterjalides, tulekindlates ühendites ja tuumareaktorites.

 

 

 

 

41 Nb NioobiumElektronvalem: Nb:+41| 2)8)18)12)1)

Aatommass:92,9064

Haruldane halli värvusega metall. Tal on üks stabiilne isotoop. Tema tihedus on 8,57g/cm3 ja sulamistemperatuur 2477 C.Väikestes kogustes kasutatakse teda mõnede roostevabade teraste korrosioonikindluse suurendamiseks. Tema sulameid kasutatakse reaktiivmootorite ja rakettide ehituses.
42 Mo MolübdeenElektronvalem: Mo:+42| 2)8)18)13)1)

Aatommass:95,94

Molübdeen avastati 1778.a. Kõva valge metall, mida kasutatakse sulamite koostises.Tal on seitse stabiilset isotoopi. Tema tihedus on normaaltingimustel 10,28g/cm3 ja sulamistemepratuur 2623 C.Teda kasutatakse ka kuullaagrite ja elektrilampide hõõgniitide valmistamiseks.
43 Tc TehneetsiumElektronvalem: Tc:+43| 2)8)18)13)2)

Aatommass:(98)

Looduses leidub uraanimaakides ja on avastatud ka tähtede spektrites. Tehteetsium on metall, mille tihedus normaaltingimustes on 11,5 g/cm3

Kõik tehteetsiumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop 97, kuid levinuim on isotoop 99, mida tekib uraani lõhustumisel ja vähesel määral ka looduses. Sulamistemperatuur on 2157 C. Kuivas õhus toatemperatuuril on püsiv. Reageerib lämmastikhappega, konsentreeritud väävelhappega ja kuningveega.

Ühenditest olulisemad halogeenühendid.Kasutatakse meditsiiniskasvajate ravimiseks, tuumareaktorites, rauasulamite korrosiooniinhibiitorina.

44 Ru RuteeniumElektronvalem: Ru:+44| 2)8)18)15)1)

Aatommass:101,07

Kõva habras väärismetall,mida kasutatakse sulamites ja katalüsaatorina.Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 96,98, 99,100, 101, 102 ja 104. Normaaltingimustel on tema tihedus 12, 37g/cm3 ja tema sulamistemperatuur on 2334 C.
45 Rh RoodiumElektronvalem: Rh:+45| 2)8)18)16)1)

Aatommass:102,9055

Kõva hõbevalge väärismetall,mis esineb koos plaatinaga. Teda kasutatakse katalüsaatorina, sulamites ja peeglite valmistamisel.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 103. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,45 g/cm3ja sulamistemperatuur 1965C.
46 Pd PallaadiumElektronvalem: Pd:+46| 2)8)18)18)0)

Aatommass:106,42

 

 

 

 

 

Pallaadiumimaak on maakoores suhteliselt haruldane ja see muudab pallaadiumi hinna kõrgeks. Väikestes kogustes leidub pallaadiumi ka tuumajaamas tuumalõhustumise produktides.

Hõbevalge pehme kergesti sepistatav väärismetall.Tal on kuus stabiilset isotoopi massiarvudega 102,104,105,106,108 ja 110.

Plaatinametallidest on ta väikseima tihedusega (12,02g/cm3)ja sulamistemperatuuriga (1555C).Keemiliselt väheaktiivne.

Tal onomadus toatemperatuuril absorbeerida vesinikku oma ruumalast 900 korda suurema ruumala ulatuses.Talahustub väävelhappes, lämmastikhappes ning soolhappes. Normaaltingimusteshapnikuga ei reageeri aga kõrgemal temperatuuril tekib tema pinnale oksiidikiht, mis muudab ta tuhmiks. Ka väävli kekskond muudab ta tuhmiks.Levinuimad on tema halogeeniühendid ja väga oluline on pallaadium(II)kloriid, mida kasutatakse pallaadiumkatalüsaatorite tootmisel.

 

Kasutatakse sulamites, telefonireleedes, kvaliteetsetes kirurgilistes instrumentides , autotööstuses, elektroonikas ja tuberkuloosi ravis, valge kulla valmistamisel, vesiniku tootmisel ja puhastamisel, vingugaasidetektorites.

 

47 Ag HõbeElektronvalem: Ag:+47| 2)8)18)18)1)

Aatommass:107,8682

Pehme valge väärismetall,mida vahel leidub ühendites teiste elementidega.Hõbevalge värvusega pehme metall. Parim elektri-ja soojusjuht, parima peegeldusvõimega. Puhtas õhus on püsiv, ei reageeri lahjendatud hapetega(soolhape ega väävelhappega). Kauaegsel seismisel õhus reageerib seal oleva divesiniksulfiidiga ja hõbeda pinnale tekib tume hõbesulfiidi kiht. Tähtsaim ühend on hõbenitraat ehk põrgukivi. Hõbedaühendid on valgustundlikud-kasutatakse filmide ja fotomaterjalide valmsitamisel. Kasutatakse sulamites, juveelitoodetes, müntides, esemete hõbetamisel. Hõbehalogeniide kasutatakse fotograafias.
48 Cd KaadmiumElektronvalem: Cd:+48| 2)8)18)18)2)

Aatommass:112,41

 

 

 

 

 

Kaadmiumi sisaldavad griinokiit ja otaviit. Ning teda saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Pehme hõbevalge metall, millel on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 108, 110,111,112,113,114 ja 116.Tema tihedus normaaltingimustel on 8,65 g/cm³.ja sulamistemperatuur 321 °C. Kasutatakse madala sulamistemperatuuriga sulamite valmistamisel, tuumareaktorite reguleerimisvarrastes, nikkel-kaadmiumakudes. Tema ühendid leiavad kasutust kolaste, punaste ja oranžide värvipigmentidena plastmassi, värvide ja keraamika tootmisel.

 

49 In IndiumElektronvalem: In:+49| 2)8)18)18)3)

Aatommass:114,82

Avastati 1863 aastal .Looduses esineb teda hajusalt lisandina tsingimaakides.Leidub ka mineraalides, kivimites ja taimedes. Pehme hõbevalge metall, millel on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 113 ja 115.Tema tihedus normaaltingimustel on 7,31 g/cm³ ja sulamistemperatuur 156 C.Kasutatakse tuumareaktorite regulerimisvarrastes ja elektroodides, tihenditena, madala sulamistemperatuuriga sulamite valmistamiseks, pooljuhtide tehnikas, aparaaditööstuses.

 

50 Sn TinaElektronvalem: Sn:+50| 2)8)18)18)4)

Aatommass:118,71

Looduses vähelevinud, peamine looduslik ühend on kassiterriit. Hõbevalge, pehme, hästi taotav ja töödeldav metall. Madala sulamistemperatuuriga(232kraadi).Madalal temperatuuril tekivad tinaesemetele(valgetina) hallid plekid, nii tekib halltina, mis võib muuta valge tina samuti halltinaks sellega kokkupuutel madalal temperatuuril.Tina kasutatakse tinapaberi valmistamiseks, konservikarpide tegemiseks, tina ja plii sulamit jootemetallina. Tina ja vase sulam on pronks. Tuntud ühend tinadisulfiid ehk kassikuld. Tähtsaim oksiid on tinadioksiid, mida kasutatakse valge värvipigmendina. Tinast valmistatakse õhukest kelmet ehk stannioli. Reageerib hapete ja väävliga.Ei ole mürgine.
51 Sb AntimonElektronvalem: Sb:+51| 2)8)18)18)5)

Aatommass:121,75

Teda leidub maakoores, kuid ta on looduses vähelevinud element. Tuntud on ligi 120 antimoni mineraali. Hõbehall sinaka läikega habras halvasti elektrit juhtiv poolmetall, mille tihedus on 6,7 g/cm3ja sulamistemperatuur 630 C.Antimonil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 121 ja 123. Tähtsamad ühendid on oksiidid, sulfiidid, halogeniidid, hüdriidid ja komplekssoolad. Suhteliselt püsiv. Tal on viis allotroopi. Kolm olulisemat on valge, kollane ja plahvatav.

Õhus on ta püsiv, kõrgemal temperatuuril oksüdeerub. Ei reageeri lämmastiku, süsiniku, räni ega booriga, kuid reageerib energiliselt halogeniididega. Ei reageeri soolhappe, vesinikfluoriidhappe, lahjendatud väävelhappe ega leelislahustega.Reageerib kuningveega, kontsentreeritud väävelhappega ja lahjendatud lämmastikhappegaMoodustab metallidega sulameid.Kõrgemal temperatuuril reageerib paljude lihtainetega.

 

52 Te TelluurElektronvalem: Te:+52| 2)8)18)18)6)

Aatommass:127,60

Telluur avastati 1782.a.Valkjashall metalse läikega, habras, pooljuhtiv poolmetall, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 459 C. Tal on kaheksa stabiilset isotoopi. Juhib hästi elektrivooluReageerib oksüdeerijatega, klooriga ja kaadmiumiga ning annab ühendeid hõbeda, kulla, vase ja pliiga.

Kasutatakse pliikaabli tootmisel, klaasi ja portselani värvimisel, fotode toonimisel, mõnede sulamite koostises. Vismuttelluriide kasutatakse termoelektrilistes seadmetes.

 

53 I JoodElektronvalem: I:+53| 2)8)18)18)7)

Aatommass:126,9045

Lihtainena I2.Halogeen. Looduses esineb ühenditena (merevees, vetikates, inimeselkilpnäärmes). Metalse läikega mustjashall kristalne aine. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127.

Teistest halogeenidest vähem aktviine.Vees lahustub halvasti, hästi aga benseenis, etanoolis jt. Orgaanilistes vedelikes.Jood sublimeerub.Soojendamisel tekivad kristalsest joodist lillad joodiaurud,mis näiteks kokkupuutel jaheda klaaspinnaga moodustavad mustjashallika joodikelme. Vesinikuga reageerib soojendamisel.Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse trklise kindlakstegemisel, jooditinktuuri meditsiinis, .

 

54 Xe KsenoonElektronvalem: Xe:+54| 2)8)18)18)8)

Aaatommass:131,29

 

Looduslikult 99 isitoobi segu. Teda esineb absorbeerunult uraani sisaldavates maakides. Kõige kallim väärisgaas. Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas,mida leidub atmosfääris. Saadakse vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil.

Ksenoonheksafluoroplatinaat on esimene väärisgaaside ühend üldse. Hiljem onsünteesitud ak teisi ühendeid, näiteks oksiide, fluoriide, mõndasid soolasid. Kasutatakse hõõglampide täiteks, gaaslahendustes, lampidesja radiodiagnostikas.

55 Cs TseesiumElektronvalem: Cs:+55| 2)8)18)18)8)1)

Aatommass:132,905

Maal väga haruldane element, mida esineb maakoores väga vähe. Ta esineb alati ühendina ja enamasti on ta lisand kaaliumi- või teistes leelismetallide soolades. Tuntud on ka mõned tseesiummineraalid, näiteks pollutsiit. Haruldasemad on mineraalid tsesstibtantiit ja pautoviit.Tseesium on raskeim pehme, kuldse värviga hõbedaselt läikiv leelismetall. Kõige puhtamas vormis onta hõbevalge metall, mille tihedus on 1,873 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on madal (28,7C)Väga reaktsioonivõimeline. Õhuga kokkupuutel reageerib väga aktiivselt, seetõttu hoitakse klaasampullis. Tema ühendid on veeslahustuvad. Seguneb teiste leelismetallidega (v.a. Liitium).Reageerib väga aktiivselt veega.

Kasutatakse vähesel määral, näiteks teadusuuringutes, katoodina.

 

56 Ba BaariumElektronvalem: Ba:+56| 2)8)18)18)8)2)

Aatommass:137,33

Looduses leidub vaid ühenditena.Tuntumad ühendid on baariumsulfaat, baariumkarbonaat ja baariumoksiid. Baariumi leidub maakoores ja merevees ning mõnedes mineraalides(barüüt ja viteriit).Samuti sisaldab baariumi haruldane kalliskivi bentoniit.Baariumi saadakse barüüdist või sulanud baariumkloriidi elektrolüüsil.Baarium onpehme ja painduv metall,millel on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 130, 132, 134, 135, 136, 137 ja 138. Tema tihedus normaaltingimustel on 3,51 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 727C.

Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid ka lisandina materjaldes, millest tehakse radioaktiiv- ja röntgenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli kasutatakse värvides,klaasi- , tekstiili- ja paberitööstuses, pürotehnikasmeditsiinis ja ka analüütilises keemias.

 

57 La LantaanElektronvalem: La:+57| 2)8)18)18)9)2)

Aatommass:138,9055

Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 139. Omadustelt on ta lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,15 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 820 C. Lantaanoksiidi kasutatakse fotoobjektiivides.
58 Ce TseeriumElektronvalem: Ce:+58| 2)8)18)20)8)2)

Aatommass:140,12

Tseerium avastati 1803.aasta.Looduses esineb teda koos teiste lantanoididega mineraalides allaniit, monatsiit ja bastnässiit. Ta on haruldane muldmetall ja tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega  136, 138, 140 ja 142. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,69 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 798 °C.Tuntud ühendid on oksiidid, sulfaadid, nitraadid jne.
59 Pr PraseodüümElektronvalem: Pr:+59| 2)8)18)21)8)2)

Aatommass:140,9077

Omadustelt on ta lantanoid. Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 141. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,64 g/cm³ ja sulamistemperatuur 931 C.
60 Nd NeodüümElektronvalem: Nd:+60| 2)8)18)22)8)2)

Aatommass:144,24

Haruldane muldmetall, millel on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 142, 143, 144, 145, 146, 148 ja 150.Omadustelt on ta lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,8 g/cm³. Ja sulamistemperatuur  1024 C.
61 Pm PromeetiumElektronvalem: Pm:+61| 2)8)18)23)8)2)

Aatommass:(145)

Haruldane muldmetall, mille isotoobid on kõik radioaktiivsed.Omadustelt on ta lantanoid ja tema radioaktiivsuse tõttu on temaomdustest vähe teada.
62 Sm SamaariumElektronvalem: Sm:+62| 2)8)18)24)8)2)

Aatommass:150,36

Haruldane muldmetall, mis esineb looduses seitsme isotoobina, mille massiarvud on 144, 147, 148, 149, 150, 152 ja 154.Omadustelt on ta lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 7,35 g/cm³ Ja sulamistemperatuur  1072 C.
63 Eu EuroopiumElektronvalem: Eu:+63| 2)8)18)25)8)2)

Aatommass:151,96

Haruldane muldmetall, millel on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 151 ja 153. Omadustelt lantanoid. Euroopiumi tihedus normaaltingimustel on 5,24 g/cm³ ja sulamistemperatuur 826C.
64 Gd Gadoliinium:Elektronvalem: Gd:+64| 2)8)18)26)8)2)

Aatommass:157,25

Haruldane muldmetall, millel on seitse isotoopi massiarvudega 152, 154, 155, 156, 157, 158 ja 160.Gadoliiniumi tihedus normaaltingimustel on 7,9 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1312 C. Kuulub lantanoidide hulka.
65 Tb Terbium:Elektronvalem: Tb:+65| 2)8)18)27)8)2)

Aatommass:158,9254

Haruldane muldmetall, millel onüks stabiilne isotoop massiarvuga 65. Kuulub lantanoidide hulka. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,22 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1356C.
66 Dy DüsproosiumElektronvalem: Dy:+66| 2)8)18)28)8)2)

Aatommass:162,50

Esimest korda eraldati 1886.a. Haruldane muldmetall, millel on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 156, 158, 160, 161, 162, 163 ja 164. Omadustelt on lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,55 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1407C.
67 Ho HolmiumElektronvalem: Ho:+67| 2)8)18)29)8)2)

Aatommass:164,9304

Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 165. Omadustelt lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,8 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 1470 C.
68 Er ErbiumElektronvalem: Er:+68| 2)8)18)30)8)2)

Aatommass:167,26

Haruldane muldmetall, millel on kuus stabiilset isotoopi  massiarvudega 162, 164, 166, 167, 168 ja 170. Omadustelt lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,07 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 1522C.
69 Tm TuuliumElektronvalem: Tm:+69| 2)8)18)31)8)2)

Aatommass:168,9342

Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 169. Omadustelt lantanoid. Tuuliumi tihedus normaaltingimustel on 9,32 g/cm³. Ja sulamistemperatuur on 1545 C.
70 Yb ÜterbiumElektronvalem: Yb:+70| 2)8)18)32)8)2)

Aatommass:173,04

Haruldane muldmetall, millel on seitse stabiilset isotoopi  massiarvudega 168, 170, 171, 172, 173, 174 ja 176. Omadustelt lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,57 g/ cm³ ja sulamistemperatuur on 824°C.
71 Lu LuteetsiumElektronvalem: Lu:+71| 2)8)18)32)9)2)

Aatommass:174,967

Haruldane muldmetall, mis esineb looduses kahe isotoobina: isotoop massiarvuga 175 on stabiilne, isotoop massiarvuga 176 radioaktiivne. Omadustelt on lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,84 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1552 Celsiuse kraadi.
72 Hf HafniumElektronvalem: Hf:+72| 2)8)18)32)10)2)

Aatommass:178,49

Looduses vähelevinud element, maakoores levikust umbes 45kohal. Mineraalides esineb alati koos tsirkooniumiga.Hõbehall raskvulav siirdemetall,millel on kuus stabiilset isotoopi massiarvudega 174,176,177,178,179 ja 180. Pulbrina on peaaegu musta värvi. Puhas hafnium on vägaplastiline ja hea elektrijuht.Hafniumi tihedus normaaltingimustel on 13,3 g/cm3). Tema sulamistemperatuur on 2233 °C

 

Õhus on kompaktne metall püsiv, kõrgemal temperatuuril oksüdeerub pinnalt. Pulbriline hafnium süttib õhus põlema, peenpulber onplahvatusohtlik ka niiskena. Veeauruga reageeribkõrgemaltemperatuuril. Leeliste ja ammoniaagi suhtes püsiv, reageerib Hf, kuningveega ja keeva väävelhappega.Lihtainetega reageerib kõrgeltemperatuuril. Moodustab kergesti komlpeksühendeid.Tähtsamadühendid on oksiid, tetrahalogeniidi, nitriid,karbiid.

Hafnium on haruldane ja kallis ning seetõttu toodetakse seda vähe. Umbes 90% toodetavast hafniumist kasutatakse tuumaenergeetikas  Teised kasutusalad on nt katoodtorudes ja gaaslahenduslampide elektroodidenasulamite koostises.

 

73 Ta TantaalElektronvalem: Ta:+73| 2)8)18)32)11)2)

Aatommass:180,9479

Haruldane terashall metall, mida kasutatakse elektronlampide elektroodides ja sulamites ning kirurgias.Esineb looduses kahe isotoobina, millest isotoop massiarvuga 181 on stabiilne, kuid isotoop 180 radioaktiivne. Tantaali tihedus normaaltingimustel on 16,65 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 3017C.

 

74 W WolframElektronvalem: W:+74| 2)8)18)32)12)2)

Aatommass:183,85

Olulisemad volframimaagid on volframiit ja šeliit.Kõva hall plastiline korrosioonikindel metall, mida kasutatakse sulamites tööriistade valmistamiseks ja elektrilambi hõõgniidi materjalina.raskmetall. Kõige kõrgema sulamistemperatuuriga (3400c).Looduses esineb viie isotoobinamassiarvudega 180,182,183,184 ja 186.

Õhus on püsiv, kõrgemal temperatuurilühinebõhuhapnikuga.Tema tihedus normaaltingimustel on 19,25 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 3422 C.

 

Sulamitest valmistatakse tankisoomust,lennuki-jaautomootoriosi, tööriistu.Sulamid neelavad hästi radioaktiivset kiirgust ja neist valmistatakse aatomireaktorite kaitseekraane.W leidub inimese ajus,maksas ja luude koostises,kuid biofunktsioonid ei ole selged.

 

75 Re ReeniumElektronvalem: Re:+75| 2)8)18)32)13)2)

Aatommass:186,207

Avastati 1925.a. Kõva raske halli värvusega metall, mida kasutatakse termopaarides ja katalüsaatorina. Samuti leiab ta rakendust kõrge oktaaniarvuga ja madala pliisisaldusega bensiini tootmisel. Tema sulamit volframiga kasutatakse välklampides. Tema tihedus normaaltingimustel on 21,0 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 3186 C. Looduses esineb kahe isotoobina: isotoop185 on stabiilne ja isotoop187 on radioaktiivne.

 

76 Os OsmiumElektronvalem: Os:+76| 2)8)18)32)14)2)

Aatommass:190,2

Kõva habrashõbedane kristalliline väärismetall, mis ona teadaolevatest elementidest suurima tihedusega. Tedaleidub koos plaatinagaja kasutatakse sulamites. Tema  tihedus on 22,65 g/cm³ ja sulamistemperatuur  3033°C. Looduses esineb 7 isotoobinamassiarvudega 184, 186, 187, 188, 189, 190 ja 192.

Osmium on ainuke metall, millel on lõhn, nimelta ta haiseb. Reageerib juba toatemperatuuril õhuhapnikuga ja moodustub osmiumtetraoksiid. See on keemiliselt aktiivne ja mürgine.

 

77 Ir IriidiumElektronvalem: Ir:+77| 2)8)18)32)15)2)

Aatommass:192,22

Haruldane hõbeda värvusega kõva ja rabe inaktiivne väärismetall ja teda leidub koos plaatinaga.Tal on 2 stabiilset isotoopimassiarvudega 191 ja 193. Kasutatakse meditsiinis radioaktiivsetes implantaatides kasvajate ravil ja südamestimulaatorites, samuti sulamites.Tema tihedus normaaltingimustel on 22,65 g/cm³.  sulamistemperatuur on 2466C.
78 Pt PlaatinaElektronvalem: Pt:+78| 2)8)18)32)17)1)

Aatommass:195,08

Haruldane hõbevalge väärismetall, mida kasutatakse katalüsaatorina, elektrikontaktides, juveelitoodetes, inimluude toestamiseks kasutatavate poltide, plaatide ja liigendite valmistamiseks, samuti südamestimulaatoriteelektroodidena kasutatavates traatides. Ta esineb 6 isotoobina,massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198.Tema tihedus on 21.45 g/cm3
79 Au KuldElektronvalem: Au:+79| 2)8)18)32)18)1)

Aatommass:196,9665

Pehme läikiv kollane pehme ja suure tihedusega metall, mida leidub ka ehedalt.Hajutatult leidub tedapinnases, vees jaelusorganismides. Suurimad kullalademed on Lõuna-Aafrikas ja Venemaal.Keemiliselt väga püsiv, ei regeeri paljude reaktiivide sealhulgas ka hapetega ega leelsitega. Kuld reageerib ainult väga tugevate oksüdeerijatega ja teatud hapetega (nt kuningveega).. Kuld reageerib lihtainetest halogeenidega. Kuld on hea elektrijuht ja sellest tehakse kosmoserakketide,tehiskaaslaste ja elektronarvutite juhtmeid, kontakte ja detaile.

Kulda kasutatakse veel sulamites ja juveelitoodetes ja tähtsaim kullaproov on 585.

Tähtsaim kullaproov 585.

80 Hg ElavhõbeElektronvalem: Hg:+80| 2)8)18)32)18)2)

Aatommass:200,59

Mürgine hõbevalge vedel metall, mida leidub põhiliselt kinnaverina ehk elavhõbesulfiidina.Teda kasutatakse termomeetrites, baromeetrites, lampides, stomatoloogias kasutatavates amalgaamides.Toatemperatuuril ainus vedel metall. Kergesti liikuv vedelik, mis on raskeim vedelik 13,6 g/cm3 . Soojendamisel paisub. Ei reageeri lahjendatud hapetega. Elavhõbe ja tema ühendid on väga mürgised.Lahustab metalle ja tema sulameid nimetatakse amalgaamideks. Kasutatakse laboriaparaatides, kuldamisel, kulla eraldamisel maagist.
81 Tl TalliumElektronvalem: Tl:+81| 2)8)18)32)18)3)

Aatommass:204,383

Pehme hõbevalge metall, mida kasutatakse rotimürgis.Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 203 ja205.. Tema tihedus normaaltingimustel on 11,85 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 304C.
82 Pb PliiElektronvalem: Pb:+82| 2)8)18)32)18)4)

Aatommass:207,2

Sinakashalli värvusega raske ja pehme sepistatav metall,mida eraldatakse galeniidist ehk pliiläigist. Pliid leidubka uraani-ja tooriumimaagis,kuhu see on tekkinud U ja Th radioaktiivse lagunemise lõppsaadusena.

 

Keemiliselt väheaktiivne, kuid tuhmub õhu käes. Värskelt kriimustatud pinnaosa on hõbedaselt läikiv, kuid tuhmubõhus kiirestijakattub pliioksiidi kihiga. Kuumutamisel reageerib väävli, kloori jt mittemetallidega. Hapetega ei reageeri, sest metalli pinnale tekib lahustumatu soola kiht, mis takistab metalli edasist reageerimist happega Moodustab ioonilisi plii(II)ühendeid ja kovalentseid plii(IV) ühendeid. Plii ja tema ühendid on väga mürgised.

 

Plii on sulamite (joodis, haavlimetall) koostisosa. Kasutatakse keemiatööstuse aparatuuris, elektrikaablikesta, pliiaku, haavlite, püssikuulide ning kaitseekraanideradioaktiivse kiirguse vastu, autoakudes, kattematerjalides, meditsiinis.Pliiühendeid kasutatakse värvainetena,.

.

 

83 Bi VismutElektronvalem: Bi:+83| 2)8)18)32)18)5)

Aatommass:208,9804

Valge õrnapunaka varjundiga habrasmetall.Tugevaim metalliline diamangeetik.Väga väiksesoojusjuhtivusega.Tahkestumiselpaisub.Esineb looduses ühe isotoobina massiarvuga 209. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 271C.

Kasutatakse madala sulamistemperatuuriga sulamites,meditsiinis ja kosmeetikas.

84 Po PolooniumElektronvalem: Po:+84| 2)8)18)32)18)6)

Aatommass:(209)

Poloonium avastati 1898.a. Polooniumi kõik isotoobid on radioaktiivsed, stabiilseim on isotoop massiarvuga 209. Polooniumi sulamistemperatuur on 254 kraadi ja keemistemperatuur 952 kraadi. Poloonium on tervist kahjustav looduslik kiirgusallikas.
85 At AstaatElektronvalem: At:+85| 2)8)18)32)18)7)

Aatommass:(210)

Astaati saadi esmakordselt 1940.a sünteetiliselt ja 1943.a. Leiti loodusest. Teda on maakoores alla 30 g. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed, millest stabiilseim on isotoop massiarvuga 210.
86 Rn RadoonElektronvalem: Rn:+86| 2)8)18)32)18)8)

Aatommass:(222)

Radoon on väärisgaas, mida kasutatakse kiiritusravis ja maavärinate prognoosimisel.Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed, millest stabiilseim on isotoop massiarvuga 222. Olulised radooni isotoobid on toroon ja aktinoon. Radoon on sageli lahustunud põhjavetes ja kujutab ohtu inimese tervisele. Radoon tekib looduses uraani radioaktiivsetel lagunemistel. Ta kondenseerub temperatuuril –62 C ja tahkub temperatuuril –71 C.
87 Fr FrantsiumElektronvalem: Fr:+87| 2)8)18)32)18)8)1)

Aatommass:(223)

Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed.Frantsium on kõige ebastabiilsem teadaolev element. Frantsium-223 esineb väikeses koguses looduses, kus tekib aktiiniumi radioaktiivsel lagunemisel.
88 Ra RaadiumElektronvalem: Ra:+88| 2)8)18)32)18)8)2)

Aatommass:(226)

Kõik raadiumi isotoobid on radioaktiivsed, pikima elueaga on raadium 226. Looduses esinevad ka isotoobid massiarvudega 223, 224 ja 228. Omadustelt on ta leelismuldmetall. Tema tihedus normaaltingimustel on umbes 5 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 700 C.
89 Ac AktiiniumElektronvalem: Ac:+89| 2)8)18)32)18)9)2)

Atommass:(227)

Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed, pikima elueaga on aktiinium 227, mida esineb looduses. See tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel . Aktiinium on haruldane ja oma omadustelt sarnaneb lantaaniga.
90 Th TooriumElektronvalem: Th:+90| 2)8)18)32)18)10)2)

Aatommass:232,0381

Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed, pikima elueaga on isotoop 232. Looduses edinevad ka tooriumi isotoobid massiarvudega 228, 230, 231 ja 234. Omadustelt on ta aktinoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 11,7 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 1755C. Tooriumit peetakse sobivaks kütuseks uue põlvkonna tuumareaktorite tarbeks.
91 Pa ProtaktiiniumElektronvalem: Pa:+91| 2)8)18)32)20)9)2)

Aatommass:(231)

Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 231. Looduses esineb veel isotoop massiarvuga 234. Omadustelt on ta  aktinoid.Tema tihedus normaaltingimustel on 15,37 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 1840C.
92 U UraanElektronvalem: U:+92| 2)8)18)32)21)9)2)

Aatommass:238,0289

 

Hõbevalge värvusega ja suure tihedusega radioaktiivne raskmetall. Kuulub aktinoidide hulka. Uraaniühendeid leidub Eestis põlevkivis ja fosforiidis.Looduses leidub kolme isotoobina massiarvudega 234, 235 ja 238. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja peamine isotoop on uraan 238. Ta kiirgab alfa ja gamma kiirgust ning laguneb tooriumiks. Tema radioaktiivse algunemise lõppsaaduseks on mitteradioaktiivne plii. Keemiliselt väga aktiivne ja kattub õhus oksiidikihiga. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3.mittelooduslikul on teistsugune tihedus.

Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797C.

 

93 Np NeptuuniumElektronvalem: Np:+93| 2)8)18)32)22)9)2)

Aatommass:237,0482

Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 237. Omadustelt on aktinoid.Tema tihedus normaaltingimustel on 20,25 g/cm3 Ta esineb kõrgematel temperatuuridel veel kahe kristallmodifikatsioonina ja sulab temperatuuril 637C juures.
94 Pu PlutooniumElektronvalem: Pu:+94| 2)8)18)32)24)8)2)

Aatommass:244,0642

Looduses plutooniumi suurtes kogustes ei leidu, kuid teda tekib  tuumaelektrijaamas uraani isotoopide lõhustumisel. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 244. Teised olulised isotoobid on massiarvudega 238, 240 ja 241.Omadustelt on ta  aktinoid. Ta esineb mitme kristallmodifikatsioonina, mis võivad temperatuuri või rõhu muutumise tõttu üksteiseks üle minna, mis aga raskendab tema töötlemist. Lisaks raskendavad töötlemist tema radioaktiivsus, keemiline aktiivsus, sest ta reageerib õhuhapnikuga, kõrgemal temperatuuril süttib kergesti ja põleb õhus. Plutoonium on ka mürgine. Sulab temperatuuril 639 °C.Uraani kõrval üks levinuimad tuumapommide valmistamise algmaterjale.
95 Am AmeriitsiumElektronvalem: Am:+95| 2)8)18)32)25)8)2)

Aatommass:(243)

Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja looduses neid ei esine. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 243. Keemilistelt ja füüsikalistelt omadustelt kuulub ta aktinoidide hulka.
96 Cm KuuriumElektronvalem: Cm:+96| 2)8)18)32)25)9)2)

Aatommass:247,0703

Sünteetiline element, mida saadakse plutooniumi pommitamisel alfaosakestega (heeliumi ioonidega).Kõik kuuriumi isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 247.

Omadustelt on ta aktinoid.

97 Bk BerkeeliumElektronvalem: Bk:+97| 2)8)18)32)26)9)2)

Aatommass:(247)

Esmakordselt saadi teda ameriitsiumi pommitamisel alfaosakestega aastal 1949. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 247.
98 Cf KaliforniumElektronvalem: Cf:+98| 2)8)18)32)28)8)2)

Aatommass:(251)

Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 251. Enimkasutatav on isotoop252. Omadustelt on aktinoid.
99 Es EinsteinumElektronvalem: Es:+99| 2)8)18)32)29)8)2)

Aatommass:(252)

Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 252.Omadustelt on aktinoid.
100 Fm FermiumElektronvalem: Fm:+100| 2)8)18)32)30)8)2)

Aatommass:(257)

Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 257. Omadustelt on aktinoid.
101 Md MendeleeviumElektronvalem: Md:+101| 2)8)18)32)31)8)2)

Aatommass:(258)

Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga onisotoop massiarvuga 258. Omadustelt aktinoid. Nime on saanud Dmitri Mendelejevi järgi.
102 No NobeeliumElektronvalem: No:+102| 2)8)18)32)32)8)2)

Aatommass:(259)

Nobeelium avastatai 1958.a.ja ta sai nime Alfred Nobeli järgi. Tuntud isotoopidest on pikima elueaga isotoop massiarvuga 259.
103 Lr LavrentsiumElektronvalem: Lr:+103| 2)8)18)32)32)9)2)

Aatommass:(260)

Lühikese elueaga hallikas haruldane muldmetall, mida sünteesitakse kaliforniumist ja tal puuduvad rakendusvõimalused. Looduses teda ei esineToatemperatuuril on ta tahke. Teadaolevatest isotoopidest on pikima elueaga isotoop massiarvuga 262. Tema sulamistemperatuur on 1627ºC.
104 Rf RutherfordiumElektronvalem: Rf:+104| 2)8)18)32)32)10)2)

Aatommass:(261)

Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 263. Kuulub uranoidide hulka. Keemilistelt omadustelt sarnaneb hafniumiga.
105 Db DubniumElektronvalem: Db:+105| 2)8)18)32)32)11)2)

Aatommass:(262)

Dubniumi sünteesiti 1967.a. Venemaal Dubna linnas ja sellest on ta ka oma nimetuse saanud. Stabiilseim isotoop on massiarvuga 268.
106 Sg SeaborgiumElektronvalem: Sg:+106| 2)8)18)32)32)12)2)

Aatommass:(263)

Isotoopidest stabiilseim on isotoop massiarvuga 269. Nime on saanud füüsik Glenn Theodore Seaborgi järgi.
107 Bh BohriumElektronvalem: Bh:+107| 2)8)18)32)32)13)2)

Aatommass:(264)

Stabiilseim isotoop on massiarvuga 272. Nime on saanud Taani tuumafüüsik Niels Bohri järgi.
108 Hs HassiumElektronvalem: Hs:+108| 2)8)18)32)32)14)2)

Aatommass: (265)

Stabiilseim isotoop on massiarvuga 277. Kuulubaktinoidide ja uronoidide hulka.Esmakordselt sünteesiti aastal 1984.
109 Mt MeitneeriumElektronvalem: Mt:+109| 2)8)18)32)32)15)2)

Aatommass:(266)

Stabiilseim isotoop on massiarvuga 276. Esmakordselt saadi 1982.a.
110 Ds DarmstadtiumElektronvalem: Ds:+110| 2)8)18)32)32)17)1)

Aatommass: (281)

Isotoopidest stabiilseim massiarvuga 281. Saadi esmakordselt 1994.a. Nimi on pandud avastamislinna järgi.
111 Rg RöntgeeniumElektronvalem: Rg:+111| 2)8)18)32)32)17)2)

Aatommass: (280)

Pikima elueaga isotoop on massiarvuga 280. Nime on saanud saksa füüsiku Wilhelm Conrad Röntgeni järgi.
112 Cn KoperniitsiumElektronvalem: Cn:+112| 2)8)18)32)32)18)2)

Aatommass: (277)

Nime on saanud Mikolaj Koperniku järgi. Stabiilseim isotoop on massiarvuga 285. Sarnande elavhõbedaga, kuid keemiliselt veelgi vähem aktiivne. Füüsikalistelt omadustelt võib sarnaneda väärisgaasidega.
113 Uut UnuntriumElektronvalem: Uut:+113| 2)8)18)32)32)18)3) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 284.
114 Fl FlevooriumElektronvalem: Fl:+114| 2)8)18)32)32)18)4)

 

Sünteetiline element, mille stabiilseim isotoop on massiarvuga 289. Avastati 1998.a. Nime on saanud vene füüsiku Georgi Fljorovi auks.
115 Uup UnunpentiumElektronvalem: Uup:+115| 2)8)18)32)32)18)5) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 288.
116 Lv LivermooriumElektronvalem: Lv:+116| 2)8)18)32)32)18)6)

 

Ainus leitud isotoop on massiarvuga 292. Tuvastati esimest korda 2000.aastal. Alates sellest ajast on suudetud toota umbes 35 livermooriumi aatomit. Nime on saanud Livermore´i linna järgi.
117 Uus UnunseptiumElektronvalem: Uus:+117| 2)8)18)32)32)18)7) Ainus leitud isotoop on massiarvuga 292.
118UuoElektronvalem: Uuo:+118| 2)8)18)32)32)18)8)

Aatommass: (293)

Tal on väärisgaasidele sarnased omadused.

 

Metallid
Mittemetallid
Poolmetallid

Pildid elementidele saab siit aadressilt