Keemine
Keemine on selline vedeliku aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril – keemistemperatuuril – kogu vedeliku ruumala ulatuses.
Keemistemperatuur on seotud keeva vedeliku ainega – erinevatel ainetel on erinev keemistemperatuur. Samuti sõltub keemistemperatuur vedelikule atmosfääri poolt avaldatavast rõhust (õhurõhust) – mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on vedeliku keemistemperatuur.
Keemise ajal vedeliku temperatuur ei muutu ehkki vedelik saab kogu aeg energiat juurde.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Liitmine 10 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
Vedeliku keetmiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära vähendamiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks.
Vedeliku aurustamises keemis- või muul jääval temperatuuril vajalik energiakogus (soojushulk Q) on võrdeline vedeliku massiga (m) ning sõltub vedeliku materjalist:
kus Q – aine poolt keemise ajal saadav soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – keemisel aurustunud aine mass, mõõdetuna kilogrammides, L – keemissoojus – keevale ainele iseloomulik suurus.
Soojushulka, mis on vajalik 1 kg antud aine aurustamiseks tema keemistemperatuuril nimetatakse vedeliku keemissoojuseks (L).
Keemissoojust mõõdetakse samades ühikutes kui sulamissoojustki – džaulides kilogrammi kohta (1 J/kg)
Keemistemperatuuril toimuval kondenseerumisel vabaneb sama palju soojust kui kulub sama koguse aine aurustamiseks:
