Kiirte käik peeglites
Valguse peegeldumist peegelpindadel kirjeldatakse valguse peegeldumise seaduse abil. Printsiip, et langemis ja peegeldumisnurk on alati võrdsed, kehtib igasuguse kujuga pindade puhul.
Tasapeeglile langev valgusvihk peegeldumisel oma kuju ei muuda. See tähendab, et paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks, koonduv koonduvaks ja hajuv hajuvaks ka peale tasapeeglilt peegeldumist.
Kui valgus langeb peeglile peegelpinnaga risti, pöörduvad ta peale peegeldumist tuldud teed pidi tagasi ning seetõttu kattuvad langev- ja peegeldunud kiir teineteisega täielikult.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Kell ja kellaaeg
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Funktsioonid ja nende graafikud
Tasandilised kujundid
Kirjalik lahutamine
Peegelpinna keskpunkti O peegli kumeruse keskpunktiga C ühendavat sirget nimetatakse peegli peateljeks.
Nõguspeeglile langev paralleelne vihk muutub peale peegeldumist koonduvaks. Punkti, kus nõguspeeglilt peegeldunud kiired lõikuvad, nimetatakse selle peegli fookuseks.
Kumerpeeglile langev paralleelne vihk muutub peale peegeldumist hajuvaks. Punkti, kus lõikuvad kumerpeeglilt peegeldunud kiirte pikendused, nimetatakse selle peegli ebafookuseks.
Kiired, mis langevad kumer- või nõguspeeglile peegli fookuse sihis, langevad peeglile peegelpinnaga risti ning seetõttu kattuvad langev- ja peegeldunud kiir teineteisega täielikult.