Kiirte käik peeglites
Valguse peegeldumist peegelpindadel kirjeldatakse valguse peegeldumise seaduse abil. Printsiip, et langemis ja peegeldumisnurk on alati võrdsed, kehtib igasuguse kujuga pindade puhul.
Tasapeeglile langev valgusvihk peegeldumisel oma kuju ei muuda. See tähendab, et paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks, koonduv koonduvaks ja hajuv hajuvaks ka peale tasapeeglilt peegeldumist.
Kui valgus langeb peeglile peegelpinnaga risti, pöörduvad ta peale peegeldumist tuldud teed pidi tagasi ning seetõttu kattuvad langev- ja peegeldunud kiir teineteisega täielikult.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikud
Harjuta eesti keelt A2-B1
Liitmine 20 piires
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Liitmine ja lahutamine 10 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Ioonid
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Peegelpinna keskpunkti O peegli kumeruse keskpunktiga C ühendavat sirget nimetatakse peegli peateljeks.
Nõguspeeglile langev paralleelne vihk muutub peale peegeldumist koonduvaks. Punkti, kus nõguspeeglilt peegeldunud kiired lõikuvad, nimetatakse selle peegli fookuseks.
Kumerpeeglile langev paralleelne vihk muutub peale peegeldumist hajuvaks. Punkti, kus lõikuvad kumerpeeglilt peegeldunud kiirte pikendused, nimetatakse selle peegli ebafookuseks.
Kiired, mis langevad kumer- või nõguspeeglile peegli fookuse sihis, langevad peeglile peegelpinnaga risti ning seetõttu kattuvad langev- ja peegeldunud kiir teineteisega täielikult.