Kiirus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel
Ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha liigub ringjoonelisel trajektooril ning tema kiiruse mooduli väärtus (joonkiirus) ajas ei muutu.
v1 = v2 = v3 = v4 = …
Tuleb rõhutada, et ringjooneliselt liikuva keha kiirus kui vektor muutub pidevalt, sest muutub kiirusvektori suund.
Ringjoonelise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse pöördenurka φ – so kesknurk, mis jääb raadiuse algse ning pöördunud asendi vahele.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Lahused
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Liitmine 10 piires
Kirjalik liitmine
Numbrilised seosed
Pöördenurka mõõdetakse radiaanides. 1 radiaan on selline kesknurk, mille korral nurga haarade vahele jääva kaare pikkus on võrdne ringjoone raadiusega.
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha trajektoori raadiuse poolt ajavahemikus Δt kaetavat pöördenurka φ:
Nurkkiirust mõõdetakse radiaanides sekundis: 1 rad/s
(Muutumatut) kiirust, millega keha liigub mööda ringjoone kaart nimetatakse keha joonkiiruseks (v). Keha poolt läbitud kaare (tee)pikkus l on võrdeline trajektoori raadiuse r ja pöördenurgaga φ:
Joonkiirus v on seega samuti võrdeline trajektoori raadiusega r ja nurkkiirusega :
Ajavahemikku, mille jooksul läbib keha ühe täisringi (teeb täispöörde), nimetatakse pöörlemisperioodiks (T).
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab täispöörete arvu ajaühikus nimetatakse keha pöörlemissageduseks .
Ühe täispoorde korral kaetakse pöördenurk φ = 360° = π rad. Nii saame avaldada nurkkiiruse pöörlemissageduse f ja/või –perioodi T kaudu: